GhostClub Archives - Tondi Lasketiir

IPSC turvakursus

IPSC turvakursus toimub 16.12.2017 – 17.12.2017 Koolitus annab teile turvalise laskuri litsentsi ja saate MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing (EPLÜ) kodulehelt valida omale klubi. Tondi Lasketiir korraldab koolitust koostöös EPLÜ liikme Rifle & Pistol klubiga

Väga hästi on IPSC laskespordi iseloomustus ära toodud EPLÜ koduleheküljel: “Practical laskmine erineb olulisel määral kõigist teistest laskespordialadest – lisaks lasketäpsusele peab laskuri poolt kasutatav relv olema tugevajõuline ning laskur peab suutma seda kiiresti ja efektiivselt käsitseda. Neile kolmele komponendile – Jõud, Täpsus ja Kiirus (ladina keeles Diligentia, Vis, Celeritas) lisandub veel relva kasutamise taktikaline külg.” Loe edasi IPSC Eesti kodulehelt…

IPSC koolitus Tondi Lasketiirus kestab 20 tundi ja koosneb neljast osast:

I osa Teooria:

  1. Seadusandlus,
  2. Practical-võistluste ülesehitus ja sellel osalemine
  3. Practicali ajalugu,Põhimõtted ning Reeglid,
  4. Turvalisuse nõuded,
  5. Rajakäsklused,
  6. Põhitehnikad, Relvad ja varustus,
  7. Practicali vahendid,
  8. Tulemusarvestus,
  9. Padrunite ümberlaadimine

II osa Praktika (laadimata relvaga)

  1. Relva käsitsemine
  2. Laskeasendid
  3. Tõrgete kõrvaldamine
  4. Taktika, strateegiad

III Praktiline laskmine

  1. Laetud relva käsitsemine
  2. Salve vahetus
  3. Tõrgete kõrvaldamine
  4. Erinevad laskeharjutused
IV osa Laskeeksam
Turvakursuse teisel päeval toimub laskeeksam. Laskeeksam sisaldab eneses kolme laskeharjutust, mille kursusel osalejad peavad IPSC reegleid järgides ning oma võimetele vastavalt sooritama. Antud eksam on level 1 tasemel võistlus.
Koolituse ajakava:
16.12.2017 kell 10.00 – 18.00
17.12.2017 kell 10.00 – 16.00
Koolitaja: Lauri Abel
Hind: 100.00 EUR

Hind sisaldab 100 padrunit, vajadusel saab kohapealt laskemoona juurde osta.
NB! Vajadusel võimalik soodsalt ööbida. Info: laskmine@laskmine.ee

Registreeru koolitusele:

Telefon +372 564 621 28, laskmine@laskmine.ee või Kodulehelt registreerudes

Meie koolituste valimise põhjused:

  1. Omame EHIS registreeringut ning deklaratsioonis kajastatav IPSC kursus koolituskuluna
  2. Tegeleme igapäevaselt koolituste korraldamisega
  3. Korraldame ka relvaloa taotleja koolitusi
  4. Oleme töötanud või töötame jõustruktuurides (Politsei, Kaitsevägi, Sisekaitseakadeemia, Kaitseliit)
  5. Omame taktikamajaga lasketiiru, kus võimalik tulistada ainsana Eesti sisetiirudes kahes suunas.
  6. Saame pakkuda IPSC varustust ja taseme koolitusi vastavalt laskuri soovile
  7. Oleme korraldanud erineva tasemega IPSC laskevõistlusi ja üritusi
  8. Olime EPLÜ asutamise juures ning tegelenud selle laskespordiga algusest saati.

Tulirelv ja selle kasutamine

Tulirelv enesekaitseks versus noarünnak leidis aset Tallinna kesklinnas. Nugadega relvastatud inimene kõndis Raekojaplatsist Vabaduseväljakuni ja sattus vastamisi politseipatrulliga, kelle korraldustele ta ei allunud vaid ründas politseiametnikku.  Politseiametnik kasutas tulirelva ründaja peatamiseks, kes hukkus kaitsetegevuse käigus. Loe Postimehest

Tulirelv ja selle kasutamine enesekaitseks

Tulirelv ja selle kasutamisest on räägitud korduvalt ja erinevates kontekstides. Iga sündmusega reguleeritakse ja leitakse järjest õigemaid lahendusi. Varasemalt pidime koolitajatena tõestama hädakaitse mõtet, et tulirelv versus külmrelv on adekvaatne reageering ja puuduvad hödakaitse piiride ületamise tunnused. Peale tänast, kus sellist olukorda oli sunnitud lahendama politseiametnik, kinnitab AK otseeetris PPA peadirektor sama põhimõtet. Samas peab tähelepanu pöörama asjaolule, et õigust ei mõista politsei vaid kohus, seega ei saa teha antud sündmusest mingeid põhjapanevaid järeldusi. Tulirelva või üldse muu vahendi kasutamist enesekaitseks ehk hädakaitseks reguleerib KarS§ 28. Siit lähtub, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahtetult ees seisvat rünnet õigushüvele – ei ole vahet, kas enda või kellegi kolmanda isiku suhtes. Õigushüve saab siis olla hädakaitse puhul ainult inimese rünne inimese elu ja tervise vastu. Siit järeldub ka õigus, et kui rünnatakse vahendiga, mis põhjustab terviserikke või surma, võib seda tõrjuda samuti vahend või vahenditega, millel samasugune tagajärg ründajale.

Ümbritseva ja kolmandate isikute turvalisuse tagamine

Tulirelva valdaja, omanik või ametiisik peab relva kasutades tagama ümbritsevate isikute turvalisuse. See tähendab konkreetselt seda, et ei tohi tekitada vigastusi väljaspool sündmust seisvatele isikutele. Siit lõigust tuleb ka küsimus vastusele, mis esitati AK-s peadirektorile: miks lasti rindkeresse, mitte jalga? Vastus on väga lihtne, arvestades ohtu, mida tekitati ründe tõrjumisega ja millise soovimatu tulemuse oleks võinud tekitada “hulkuv kuul” versus ründaja elu ja tervis. Me saame tegelikult ümbritsevat ohtu seadmata tulirelva kasutada ainult seda tehes suurimasse ossa ja viia miinimumini eksimused. See suurim osa inimesel on kere. Seepärast on ka tulirelv igasuguse sündmuse lahendamisel viimane võimalus!

Hoiatuslask

Minus tekitab alati igasugune teema hoiatuslasust suurt kõhedust. Miks on vaja teha see kolmandaid isikuid ohtu seadev tegevus? Näide: Kasutades enesekaitsegaasi, me ei lase enne seda juga taeva poole või maha. Me võtame ballooni välja ja ainus eesmärk on kasutada. Sama kehtib tulirelva puhul, haarame selle ainsa eesmärgiga – tõrjuda ohtu, mitte seada ohtu kolmandaid isikuid. Ei hakka siin rääkima maa külgetõmbejõust ja kukkuvast kuulist. Pigem igasugune sihtimatult ekslev kuul on ohtlik, seega haarame relva ainult kasutamiseks viimase võimalusena. Tulirelv ei ole ese, millega anda oma sõnadele kaalu või võimsust!

Märkamine ja appihüüd

Siit sündmusest koorub välja ka teine pool – me ei teadvuste tihti enda lähedase muret ega appihüüdusid. Nähes sõbra, tuttava, mõne võhivõõra appihüüdu sotsiaalmeedias või muus kontektis, siis tuleb sellele reageerida. Hea näide on Tartus ühes koolis toimunu, seal reageeriti ning hullem hoiti ära. Me ei tohi mööda vaadata või ignoreerida. Kahjuks sellised appihüüud on tihti tagantjärgi tarkus meile aga korduvalt või isegi kindlalt olemas enne tegu. Sama kinnitas ka Jaanuse sündmusele eelnenud postitused sotsiaalmeedias. (loe postimehest) Antud tegu liigub rohkem AMOK sündmusele lähemale, kui tahaksime sest lihtsalt märgid, mis viitavad sellele suunale on vägagi otsesed. Selliseid sündmusi saab kahjuks lahendada ainult ründaja kiire neutraliseerimise või enese kindlustamisega ruumi. Politseinikel viimast võimalust pole vaid peavad valima esimese tee. Loe tegutsemine äkkrünnaku korral

Kokkuvõte

Tegemist oli väga raske ja traagilise sündmusega, mis lõppes ühe osapoole hukkumisega ja kindlasti seda inimest tagasi ei too ning kõige raskem on lähedastel.

Samas oleks võinud olla see sündmus ka hullem sest nugadega relvastatud inimene liikus rahvarohkes avalikus ruumis, teadmata tema kaugemat eesmärki. Ennetamiseks antud tragöödia puhul oleks olnud appihüüu märkamine sotsiaalmeedias ja sellele reageerimine.

Tulirelva kasutamine tervise ja elu kaitsmiseks on õigustatud juhul, kui rünne vastab ohtlikusele. Antud juhul noarünnaku tekitatud kahjud on samuti ohtlikud inimese elule ja tervisele – seega adekvaatne.

 

 

Lasketreening tagab tulemuse

Miks on tähtis lasketreening? Kirjutan lasketreeningust sest näeme ja nõustame igapäevaselt relvaomanikke, kes tahaksid juba joosta, kukerpallitada ja lasta samaaegselt, kuid põhiline vundament ladumata. Tihti “täpi toksimiseks” kutsutavat tegevust ei taheta eriti teha ning tundub parajalt igav.

Tondi Lasketiir pakub igavuse peletamiseks head abivahendit, milleks on duellipuu, kuna metallkettad, mida lastakse on piisavalt väikesed, siis saab treenida täpsuslaskmist, mitte just väga igaval moel! Vaata meil kasutusel olevat duellipuud siit videost!

Kordaks siis üle põhitegevused, millele tähelepanu pöörata:

  1. Asend – Kindlalt kahe jalaga maas, põlved ei ole lukus, paralleelselt sihtmärgiga.
  2. Relvahaare – relv kindlalt käes ja kontaktis terves ulatuses käega. pöidlad vaatavad relvarauaga samasse suunda!
  3. Sihtimine – Sihikud horisontaalselt ja vertikaalselt paigas, tegevus, millele on vaja mõelda ja mida ei tohi unustada
  4. Päästmine – Sujuv päästiku ühtlane survestamine, millele mõelda ei tohi!
  5. Järelsihtimine – Ära lase relva peale lasku kohe alla, hoia veel 2-3 sekundit!

Kui Sul veel ei ole relva ja tahad proovida, siis vali mõni laskmispakett, relvaloa taotlemisel saame samuti abiks olla, loe siit

Kui oled relvaomanik, siis tule relva käsitsemise koolitusele!

Taktikaline laskmine

Taktikaline laskmine Tallinnas Tondi Lasketiirus

Taktikaline laskmine kujutab endast liikumist ja positsioonide muutmist laskmise käigus. Vahepeal peab tulistama ka liikumise pealt, oleneb, kuidas parasjagu instruktor seljataga suunab ja annab korraldusi.

Vaata koolitusi siit

 

Juhtsilm laskmisel

Juhtsilm laskmisel

Kõigile on teada parema- ja vasakukäelised inimesed ehk see käsi, mis on osavam ning mida igapäevaselt kasutate erinevate peentegevuste sooritamisel, loetakse tugevamaks käeks, sarnaselt on ka olemas termin juhtsilm laskmisel. Lasketiirus laskmisel teete küll kõik tegevused õigesti, aga ikka ja jälle ebaõnnestumine, sest kasutate valet silma, mitte juhtsilma.

Juhtsilma kindlaks tegemiseks on lihtne moodus, nagu pildiltki näha, on vaja käed ette  sirutada. Käelabad ühendada nimetissõrmede ja pöialdega, tekitades nii öelda kolmnurga ja selle keskel on üks märk või objekt. Kui olete kaks silma lahti käed paika pannud, siis pange silmi korda mööda kinni. See silm, millega jääb objekt paigale ning ei liigu ära ongi teie juhtsilm.

Probleemi tekke koht on punktis, et juhtsilm ja tugevam käsi ei pruugi ühtida. Ei ole haruldased juhtumid meie praktikas, kus inimese juhtsilm on vasak ja tugevam käsi parem.  Inimesed on käinud korduvalt prefektuuris, et laskekatset sooritada ja relvaluba saada, aga tulemust ei ole märklehes.

Proovige antud harjutust, valides siis sihtmärgiks suvalise objekti, nagu näitek ukse lingi ja sihtige, sulgege esmalt üks silm ja siis teine. Millega sihtmärk paika jääb, ongi juhtsilm.

Relvaloa taotleja koolitus 

Relvaluba

 

ROCK vs POP

Viimati kirjutasin, kui tiirus käis laskmas Uku Suviste, kes kutsus välja sõbra muusiku Kristjan Kasearu. Kristjan küll Uku skoori ei ületanud, kuid saavutas siiski auväärse kolmanda koha. Kristjan kutsus enda vastu kaunitar Liis Lemsalu <3

11079688_10153159228807370_1894846721_n.jpg

Kuidas siis Kasearul läks? No tegelikut väga hästi. Kristjani tingimused olid erinevad teiste omadest, kuna õpetajaks ei olnud seekord mitte Roland, vaid hoopis Tõnis! Kristjaniga leidsid nad peagi ühise keele ja lasud läksid iga päästikuvajutusega paremaks.

11082924_10153154427227370_2098723537_n

Glockiga sai Kasearu kokku 44 punkti. 50ne punkti piiri ongi siiani ületanud vaid Taukar ja Suviste. M4-ga sai Kristjan 92 punkti sajast, mis on väga hea tulemus, kuid Taukarile järgi ei jõua.

Ja loosi relvaks sai Kristjan Kalašnikovi, millega läks tal ikka supper hästi – 18 punkti kahekümnest. Kokku teeb see punktisummaks 154, mis asetabki Kristjani hetkel kolmandale kohale.

11068811_10153154427047370_1036999088_n

Ja Kristjan kutsus enda vastaseks imekauni Liis Lemsalu, kes küsimusele “Oled sa varem lasknud” vastas, et väga imelik, aga olen jah mingist suurest kuulipildurist 😀

Üsna ruttu selgus, et Liisikene peab kaaluma prillide soetamist, kuna mida kaugemale läksime märklehest, seda udusemaks see värk meil läks.

11081730_10153163525102370_2078788183_n

Glockiga oli see tulemus jah vaid 10 punkti, aga nagu ütles ka Roland, siis püstoliga laskmine ongi see kõige keerulisem osa ja nõuab palju harjutamist. Glock DDA taktikalisega kolisime tahapoole, kus Liis vaevu märklehte nägi, kuid tulemus oli juba palju parem – 75 punkti, mis on sama palju, kui said Olav Osolin ja Teele Viira (kusjuures ka sama püssiga)

11091352_10153163524812370_1256672243_n

Ja loosi tahtel sai Liis viimases voorus laskmiseks kaks erinevat püssi – Mossini ja Kalašnikovi. Kummagagi üks lask ja võimalus saada kokku 20 punkti. Kalašnikoviga lasi Liis lihtsalt nagu nalja otse kümnesse! Wow! Aga Mossiniga pidime kõigepealt talle selgeks tegema, et ta jaksab seda kätte võtta. Pluss kuna olime kolinud 40 meetri peale, siis märklehe nägemisest ei olnud enam juttugi. Kuid pihta ta sai ja lõpp tulemus 97 punkti. See on küll alla saja, kuid sugugi mitte kõige kehvem tulemus!

11076001_10153163523962370_1175989920_n

Jäänud on vaid veel üks võistleja. Kes see küll on?

#liislemsalu #kristjankasearu #ukusuviste #genka #suurpapa #teeleviira #karleriktaukar #helenevetik #olavosolin #uustuus #tondilasketiir #tondibullet2015 #m4 #ddaglock #glockpistol #mossin #kalashnikov #ghosttacktics

UKU SUVISTE

Tondi Bullet 2015 on taas tagasi pop-muusikute lainel. Olav Osolin kutsus välja Uku Suviste, kes kuulujuttude järgi kutsub välja Kristjan Kasearu.

Igatahes käis Uku Tondil tiirus ja võttis enda südame asjaks Taukarile pähe teha.

11072491_10153144317332370_74713408_n

Jama selles, et Taukarile pähe tegemine on hetkel praktiliselt võimatu, aga Uku tõmbas ikka väga lähedale järgi. Esimeses voorus lasime püstol Glocki nagu kõigiga, 15 meetri pealt. Uku lasi väga hästi – 73 punkti sajast. Aga kahjuks jäi ta sellega kohe Taukarist 10 punkti maha.

11075153_10153144317297370_1727750211_n

Uku oli supper põhjalik. Ta ikka tahtis täpselt ja väga hästi aru saada ja lasta! No igatahes, selleks et teha Karl-Erikule pähe, oleks vaja järgmises voorus lasta vähemalt 10 punkti paremini, kuid kuna Taukar sai M4-ga lastes sajast 94, siis seda ei saa isegi ületada nõnda. Seega Uku ainukene variant on lasta kõik kümnesse. Väike erinevus tuli nüüd ka sisse, kuna Uku laseb DDA taktikalist, mille tagasilöök on väiksem kui M4-l, siis kolime me 25 meetri peale, nagu oleme seda eelnevalt teinud ka näiteks Teele, Helene ja Olaviga.

11056909_10153144317172370_194572600_n

Tulemus oli hea, 86 punkti, kuid paraku on nüüd kindlustatud teine koht, kuid Taukarile ei saa enam kuidagi järele jõuda. Kolmas voor oli loosi voor ja seal tõmbas Uku endale loosi tahtel Kalašnikovi. Ja siin läks väga hästi. Punkte sama palju kui Teelel, kuid Teele laskis Makaroviga 15 meetri pealt.

11072258_10153144317027370_409341980_n

Lõpu skoor on 173, mis asetab Uku teisele kohale – 11 punkti vähem kui Karl-Erik Taukaril. Ukuga jäime veel pärast pikalt rääkima erinevatest relvadest ja proovisime ka revolvri ära, et saaks aru, mis vahe on tagasilöögil.

11073984_10153144316912370_1472427744_n

Igatahes Uku juba sosistas mulle, et annab teatepulga edasi rokkar Kristjan Kasearule! No jääme ootama (:

11076140_10153144316982370_803457441_n

#genka #suurpapa #teeleviira #karleriktaukar #helenevetik #uustuus #olavosolin #ukusuviste #kristjankasearu #tondibullet2015 #tondilasketiir #ghosttacktics #glock #dda #m4 #kalašnikov #ak #revolver

Relvaloa taotlemine

Relva soetamisloa saamiseks või relvaloa vahetamiseks või pikendamiseks tuleb taotlejal pöörduda teenindusse.

Tingimused

Relva võib soetada Eesti Vabariigi kodanik või välismaalane, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel. Relva võib soetada alates 18-aasta vanuselt, osade relvaliikide puhul alates 21-aasta vanuselt.
Füüsilisele isikule on lubatud relva soetada, omada ja vallata jahipidamiseks, enese ja vara kaitseks, spordiga tegelemiseks, kutsealal tegutsemiseks ja kollektsioneerimiseks.
Taotlemiseks vajalikud dokumendid

  • pass või ID-kaart
  • elamisluba (välismaalane)
  • perearsti poolt väljastatud tervisetõendi
  • 2 fotot mõõtmetega 30×40 mm (fotod peavad olema paberkandjal)
  • jahitunnistus (kui relva soovitakse osta jahipidamiseks)
  • spordiorganisatsiooni liikmelisust tõendav dokument (juhul kui relva soovitakse osta spordialaga tegelemiseks)

 

Riigilõivu määrad:

  • Relvasoetamisloa taotluse läbivaatamine – 13 EUR
  • Relvasoetamisloa pikendamine – 4 EUR
  • Relvaloa väljastamine – 13 EUR
  • Relvaloa vahetamine – 4 EUR
  • Paralleelrelvaloa väljastamine – 13 EUR
  • Relvakandmisloa väljastamine – 13 EUR
  • Relvaeksam – 13 EUR
  • Relva- ja padrunikollektsioneerimisloa taotlemine – 13 EUR
  • Tegevusloa taotlemine relvade ja laskemoonaga seonduvatel tegevusaladel – 260 EUR
  • Euroopa tulirelvapass (kehtib ainult koos relvaloaga) – 13 EUR

Täpsemat infot riigilõivude tasumise kohta leiab siit.

Taotlusi relva ostuks vajaliku soetamisloa saamiseks või olemasoleva relvaloa vahetamiseks / pikendamiseks võtavad vastu teenindused.

Relva soetamisel ja relvaloa vahetamisel ei pea relva teenindusse ettenäitamiseks kaasa võtma. Relva olemasolu kontrollitakse relvaomanikuga kokkuleppelisel ajal relvahoiukohas. Relvaomanikud, kes soovivad võõrandada neile kuuluvaid relvi politseiasutuses pädeva ametniku juuresolekul (RelvS § 64 lg 1) , peavad aga jätkuvalt pöörduma politseijaoskonna lubadeametnike poole.

Taotletud luba väljastatakse samuti teenindusest.

NB! Enne relva soetamiseks teenindusse pöördumist, soovitame tutvuda relvaseaduses sätestatud relvasoetamisloa ja relvaloa andmist välistavate asjaoludega.

Allikas: www.politsei.ee