Relvaseaduse eelnõu ettepanekud - Tondi Lasketiir
posted by

Andmaks panuse ohutuma ja turvalisema kodu ning ühiskonna loomisele koostasime samuti analüüsi Relvaseaduse eelnõu muutmise osas ning lisasime ka oma ettepanekud.

Relvaseaduse eelnõu seletuskirjast: eesmärk on lahendada relvade ja laskemoona käitlemisel tõstatunud probleemid ning täpsustada seaduste sõnastust. Eelnõu kohaselt muudetakse RelvS-is relva soetamisloa ja relvaloa regulatsiooni. Relva soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise, relvaloa andmise, relvaloa või relvakandmisloa vahetamise sätete muutmise eesmärk on viia seaduse tekst kooskõlla PS-i § 19 lõikes 1 sätestatud õigusega vabale eneseteostusele

Tõnis Orumaa kommentaar: Alati tuleb kõiki eelnõusid lugema hakata selle eesmärgist, siit see siis ka tuleb, õigus vabale eneseteostusele. Lugedes eelnõu teksti, siis viide vabale eneseteostusele langeb pigem põhiseadusega vastuolus olevatele punktidele, mitte aga üldise reguleerimisega seotud osale. See osa, kus varasemalt oli võimalik ametnikel kaalutleda, tehakse täis keeluga ning kehtestatakse absoluutseid piiranguid. Kuhu jääb siis vaba eneseteostus?

Relvaseaduse eelnõu seletus: Ebaseaduslike relvadega on Euroopas viimasel ajal üha enam toime pandud terrorikuritegusid. Seetõttu on Euroopa Liidu liikmesriigid üheskoos oluliselt tugevdanud võitlust ebaseadusliku relvakaubanduse vastu, mille oluline osa on ka relvade varastamise võimaluste vähendamine ning teabevahetuse parandamine varastatud relvade leidmiseks.

Tõnis Orumaa kommentaar: Eelnõu koostaja toob ise välja, et ebaseaduslike relvadega on toime pandud terrorikuritegusid, miks siis antud eelnõus kirjeldame turvalisuse kasvu sellega, et piirata seaduslike relvaomanike – neid kes sellises kriisi situatsioonis suudaks vastu astuda ning kasvõi tõmmata tuli enda peale või segades rünnaku teostaja plaane relvastatud vastuhakuga?

Relvaseaduse eelnõu seletus: Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab turvalisuse tagamiseks soetada sellist tüüpi relvasid, mida turvalisuse tagamiseks kasutada ei tohiks (näiteks võib selleks soetada vintraudse või sileraudse püssi). Lasketäpsuse ja laskekauguse poolest sobivad vintraudsed ja sileraudsed püssid jahi pidamiseks ja spordi tegemiseks, mitte enese ja vara kaitseks.
Eelnõuga muudetakse RelvS-i selliselt, et vähemalt 18-aastane isik võib turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks) soetada gaasipüstoli ning vähemalt 21-aastane isik võib lisaks sellel soetada ühe turvalisuse tagamiseks sobiliku relva – püstoli või revolvri. Relvaloa ja soetamisloa taotlemisel on isik ka edaspidi kohustatud esitama kirjaliku avalduse, märkides selles soetada soovitava relva otstarbe, margi või liigi või konkreetse relva.

Tõnis Orumaa kommentaar: Peab nõustuma eelnõu koostajatega selles osas, et vintraudne püss ei ole tänasel päeval mõistlik enesekaitse relv. Samas sileraudse püssi puhul jään eriarvamusele, sest tuleks tulla natuke linnast välja maale. Kui minu hoovi tuleb kas vigane või haige kiskja, siis pean suutma elusid ja vara (koduloomi) kaitsta viimase eest.
Teise poolena toon sisse selle ühe relva poliitika, õige on, et mitut relva korraga kasutada ei saa, aga jällegi eelnõu koostaja on võtnud endale õiguse panna relvaomanik fakti ette. Väike selgitus, miks on vaja enamat, kui ühte tulirelva enesekaitseks – esiteks kaasas kandmiseks ülikonna või muu sarnase all on vajalik kompaktne ning õhuke tulirelv, mis ei paistaks ega punnitaks kuskilt välja, sest meil EV-s kehtib kohustus kanda relva varjatult. Teiseks, kui liigun ohtlikus piirkonnas või olen millegi tõttu ohustatud, siis oleks vaja jällegi täismõõdus püstolit või revolvrit.
Kokkuvõtteks enesekaitseks eriliikide tulirelvade piiramise osas, miks ei rakenda ametnikud kaalutlusõigust ning ei sea siis mõistlikke piiranguid, miks peab seadus ametnikule ette kirjutama täpselt, mida ja kellele anda tohib? Kogu selle väikese sihtrühma 28 000 inimese elu muutmise asemel võiks äkki veel väiksemale sihtrühmale ehk ametnikele anda kaalutlusõiguse alaseid loenguid ning leppida kokku põhimõtteline relva poliitika, samas õigusega teha kaalutletud otsus sõltuvalt inimesest. Tallinna linnas ei näe mina isiklikult vajadust enesekaitse relvana sileraudset püssi, aga maapiirkonnas on see kindlasti vajalik abivahend enesekaitseks.
Üks näide oma elust: Kähriku surmamiseks, oma koera kaitseks koduhoovis tegin 15 lasku 9x19ga, siis sain koera küljest kähriku lahti. Järgmisel päeval muidugi leidsin ka kähriku elutu keha ning matsin maha, aga selleks hetkeks oli see ründepaigast liikunud mitusada meetrit edasi. Pumppüssist oleks piisanud ühest lasust ning samuti oleks seda teha olnud ohutum.

RelvS Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt täiendatakse: RelvS-i § 35 lõiget 2 punktiga 6, milles sätestatakse, et soetamisloa või relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama dokumendi, mis tõendab vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse läbimist, mille on korraldanud tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud esmaabikoolitaja, kellele on väljastatud koolitusluba esmaabikoolituse läbiviimiseks. Seni kontrolliti esmaabi andmise oskusi relvaeksami käigus teoreetilistele küsimustele vastamisega. Praktilisi esmaabi oskusi ei kontrollitud, sest Politsei- ja Piirivalveametil kui eksami vastuvõtjal puudub vastav kompetents. Arvestades seda, et relv on kõrgendatud ohu allikas, peab iga relvaomanik oskama esmaabi anda. Seetõttu ei kontrolli eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumisel enam politsei relvaeksami käigus relvaloa taotleja teoreetilisi teadmisi esmaabi andmise kohta, vaid relvaloa saamise eeldusena lisandub esmaabi koolituse läbimise nõue. Nõude sisseseadmine ei suurenda relvaloa taotlemise kulusid isikutel, kelle on esmaabikoolitus varem läbitud ning kui neil on koolituse läbimise kohta säilinud koolituse läbimist tõendav dokument. Arvestades asjaolu, et esmaabi koolituse läbimine on autojuhtimise õiguse saamise eeldus ja paljud tööandajad korraldavad enda töötajatele esmaabikoolitusi, siis võib eeldada, et enamik relvaloa taotlejaid on esmaabikoolituse varem läbinud. Samamoodi mootorsõidukijuhi esmaabikoolitusega on sätestatud koolituse maht 16 tundi, see peaks olema piisav, et omandada elementaarsed oskused enda või teiste abistamiseks.

Tõnis Orumaa kommentaar: Nõustun jällegi eelnõu koostajatega, et relv on tõesti kõrgendatud ohu allikas. Kuna mootorsõidukijuhi teema oli sisse toodud, siis miks pean juhilubade saamiseks käima teooria ja praktilise sõidu tundides ning alles siis saan õiguse minna eksamile, aga relva puhul on vajalik tunda ainult esmaabi? Kui silmas on peetud seda, et relva ohutuse kontroll ja kolm lasku märklehe suunas annab ülevaate inimese oskustest relvaga ümberkäimise kohta, siis pean eelnõu koostajaid kurvastama – EI ANNA.

Relvaseaduse eelnõu § 1 punkti 28 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 41 lõigetega 31–33 Nimetatud lõigetes sätestatakse, et relvaloa või relvakandmisloa, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), vahetamisel selle kehtivuse lõppemise tõttu, tuleb sooritada RelvS-i § 35 lõikes 5 nimetatud tulirelva käsitsemise katse.

Tõnis Orumaa kommentaar: Kus kohast tuleb turvalisus, kas sellest, et relvaomanik käib korra 5a jooksul laskekatsel ja peab saama 3 auku märklehte? Kas see hakkab tulevikus näitama relvaomaniku pädevust, et oskab relva käsitseda ning ei ole ohtlik endale ja teistele? Milleks me muudame seadust muutmise pärast ning reaalselt ei muutu midagi?
Kui relvaomanikul ei ole kohustust käia järjepidevalt harjutamas siis jäävad nad endiselt passiivseteks relvaomanikeks! Kui ma isiklikult pole kuus 25 padrunit lasknud, siis julgen öelda, et olen ebapädev relvaomanik ning parem, kui ma relva endaga kaasas ei kanna, sest ma olen ohtlik mitte küll endale aga ümbritsevale maailmale.
Näitena on jahiseltsidel olemas instruktorid, kes võtavad vastu jahi laskekatseid ning veenduvad, et inimene oskaks relvaga ohutult ringikäia – kui on soov riigi halduskoormust vähendada.
Mind isiklikult hakkas huvitama, kes on see spetsialist, kes julges sellise soovituse anda käsitsemise oskuste kontrolliks, et tagada relvaomanike mitte passiivne olek?

Kokkuvõtteks: Antud RelvS eelnõu ei muuda kuidagi relvade käitlemist turvalisemaks ega tõsta ühiskonna turvalisust. Eesmärgina toodud vaba eneseteostus käib ainult siiani olnud põhiseadusega mitte vastavuses olevate paragrahvide kohta, mitte tavarelvaomaniku õiguste suurendamiseks. Eelnõuga võetakse ametnikelt kaalutlemise õigus ning inimene ei saa vajaduspõhiselt relva soetada edaspidi enese ja vara kaitseks. Ei suurene ka relvaomaniku vastutus õppida ja harjutada relvade käsitsemist järjepidevalt, selle asemel seatakse eelduseks 16 tunnise esmaabi koolituse läbimine. Kogu eelnõu eesmärk, mis puudutab enesekaitse relvade omanikke on jätta alles 1 püstol või revolver relvaomaniku kohta ning ülejäänud relvad kokku korjata. Ühtegi sisulist põhjendust ega argumenti ei ole toodud muude paragrahvide osas, mis ei puuduta otseselt riigikohtu lahendeid. Viited artiklitele, terrorirünnakutele jms on lihtsalt tähelepanu hajutamine. Kui oleks olnud ükskõik mis terrorismiga seotud rünnaku puhul kasvõi üks oskustega relvaomanik oleks hukkunuid ja kannatanuid vähem!

Tõnis Orumaa poolt ettepanekud:
1. Mitte kehtestada ühe relva poliitikat. Relvasoetusluba ja hiljem relvaluba väljastada vajaduse põhiselt ehk ametniku poolt kasutatud kaalutlusõiguse alusel.

2. Enne relvaeksamit lisaks esmaabile kehtestada ka koolituse läbimise kohustus relva tundmise, käsitsemise, laskmise ja seadusandluse osas – analoogne jahimeeste, laskesportlaste kui ka eelnõus viidatud autokooliga.

3. Enesekaitse relva omanikele kehtestada analoogselt jahimeestega test relva praktilise käsitsemise ja laskmise osas iga kahe-kolme aasta tagant, kaasates selleks laskeinstruktoreid era ja kolmandast sektorist.