Relva koolitused Tondi Lasketiiru Relvade- ja Taktikaõppekeskuselt

Baltikumi suurimas siselasketiirus on:

Üle 1000 ruutmeetri, distants 40 meetrit.

Seminariruumid koolituseks, ürituseks ja sünnipäevaks

Taktikamajas laskmine kahes suunas.

Parim relva valik - ligi 50 erinevat relva.

Relvaloataotleja koolitus

Kursus toimub 05.07-12.07.2017 ning on mõeldud neile, kes soovivad taotleda politseist endale relvaluba. Meil omandad kõik vajalikud teadmised ja oskused, et läbida politseis edukalt relvaeksam. Lisaks saad baasteadmised edasiseks relvaõppeks. Õpe toimub auditooriumis, lasketiirus instruktori juhendamisel ning iseseisvalt e-õppe abil.

Programm sisaldab:

  1. Kolmel õhtul teooria loengut;
  2. Ligipääsu e-õppe süsteemile;
  3. Relva käsitsemise koolitust;
  4. Lasketreeningut ning selle tarbeks 30 padrunit.

Relvaloataotleja koolituse ajakava:

Kolmapäev 05.07.17, 18.00 – 21.00
Neljapäev   06.07.17, 18.00 – 21.00
Kolmapäev 12.07.17, 18.00 – 21.00

Kui soovite relvaluba, siis on taotlemiseks vaja Prefektuuri esitada:

  1. Pass või ID-kaart, elamisluba (välismaalane);
  2. Perearsti poolt väljastatud tervisetõend (mitte vanem kui 3 kuud);
  3. 2 fotot mõõtmetega 30×40 mm (fotod peavad olema paberkandjal);
  4. Jahitunnistus (kui relva soovitakse osta jahipidamiseks);
  5. Spordiorganisatsiooni liikmelisust tõendav dokument (kui relva soovitakse osta spordialaga tegelemiseks);
  6. Enne loa taotlemist tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu tasumisest on vabastatud laskespordiga tegelev spordiorganisatsioon ning nimelise tulirelvaga autasustatud isik, relvaloa väljastamise eest (vt täpsemalt riigilõivuseaduse § 41).

Soovitame tegutseda relvaloa taotlemisel ja relvaluba omadest tegutseda järgmiselt:

  1. Esita Prefektuuri kõik vajalikud dokumendid;
  2. Vali oma eksamile lähim koolitus;
  3. Õpi intensiivselt enne eksamit;
  4. Sooritades eksam positiivsele tulemusele, jätka treeninguid;
  5. Parima tulemuse saamiseks liitu mõne spordiklubiga, kõige lähedasem reaalsele elule on IPSC laskesport;
  6. Treeni, harjuta ning Sul ei lähe kunagi relva vaja enda kaitseks kasutada!

Meie koolituse valimise põhjused:

  • Koolitajad ise töötavad või on töötanud politseis ja Sisekaitseakadeemias õpetamise ja relvadega seotud ametikohtadel.
  • Õpetame ka hetkel teenistuses olevaid inimesi.
  • Saate ligipääsu e-õppe testidele!
  • Koolitusel kasutatavad relvad ja distants on nagu Prefektuuri eksamil – 25m.
  • Õppekava on EHIS-es registreeritud, meie koolituskulud saate lisada tuludeklaratsiooni täitmisel ametlike kuludena ning saate 20% tagasi!
  • Koolitusel osalenutel on võimalus meie kaudu osta soodsamalt varustust.
  • Saate teadmisi ka tavaolukordadeks, kuidas ennast kaitsta ja mida teha erinevates situatsioonides – parem omada oskusi, kui kahetsust!

Toimumiskoht: Tondi Lasketiir (Pärnu mnt 142A, Tallinn)

Maksumus: 160.00 EUR

Registreeru koolitusele otse kodulehel või laskmine@laskmine.ee või 5646 2128

IPSC turvakursus

IPSC turvakursus toimub 29.07.2017 – 30.07.2017 Koolitus annab teile turvalise laskuri litsentsi ja saate MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing (EPLÜ) kodulehelt valida omale klubi. Tondi Lasketiir korraldab koolitust koostöös EPLÜ liikme Rifle & Pistol klubiga

Väga hästi on IPSC laskespordi iseloomustus ära toodud EPLÜ koduleheküljel: “Practical laskmine erineb olulisel määral kõigist teistest laskespordialadest – lisaks lasketäpsusele peab laskuri poolt kasutatav relv olema tugevajõuline ning laskur peab suutma seda kiiresti ja efektiivselt käsitseda. Neile kolmele komponendile – Jõud, Täpsus ja Kiirus (ladina keeles Diligentia, Vis, Celeritas) lisandub veel relva kasutamise taktikaline külg.” Loe edasi IPSC Eesti kodulehelt…

IPSC koolitus Tondi Lasketiirus kestab 20 tundi ja koosneb neljast osast:

I osa Teooria:

  1. Seadusandlus,
  2. Practical-võistluste ülesehitus ja sellel osalemine
  3. Practicali ajalugu,Põhimõtted ning Reeglid,
  4. Turvalisuse nõuded,
  5. Rajakäsklused,
  6. Põhitehnikad, Relvad ja varustus,
  7. Practicali vahendid,
  8. Tulemusarvestus,
  9. Padrunite ümberlaadimine

II osa Praktika (laadimata relvaga)

  1. Relva käsitsemine
  2. Laskeasendid
  3. Tõrgete kõrvaldamine
  4. Taktika, strateegiad

III Praktiline laskmine

  1. Laetud relva käsitsemine
  2. Salve vahetus
  3. Tõrgete kõrvaldamine
  4. Erinevad laskeharjutused
IV osa Laskeeksam
Turvakursuse teisel päeval toimub laskeeksam. Laskeeksam sisaldab eneses kolme laskeharjutust, mille kursusel osalejad peavad IPSC reegleid järgides ning oma võimetele vastavalt sooritama. Antud eksam on level 1 tasemel võistlus.
Koolituse ajakava:
27.05.2017 kell 10.00 – 18.00
28.05.2017 kell 10.00 – 16.00
Koolitaja: Lauri Abel
Hind: 100.00 EUR

Hind sisaldab 100 padrunit, vajadusel saab kohapealt laskemoona juurde osta.
NB! Vajadusel võimalik soodsalt ööbida. Info: laskmine@laskmine.ee

Registreeru koolitusele:

Telefon +372 564 621 28, laskmine@laskmine.ee või Kodulehelt registreerudes

Meie koolituste valimise põhjused:

  1. Omame EHIS registreeringut ning deklaratsioonis kajastatav IPSC kursus koolituskuluna
  2. Tegeleme igapäevaselt koolituste korraldamisega
  3. Korraldame ka relvaloa taotleja koolitusi
  4. Oleme töötanud või töötame jõustruktuurides (Politsei, Kaitsevägi, Sisekaitseakadeemia, Kaitseliit)
  5. Omame taktikamajaga lasketiiru, kus võimalik tulistada ainsana Eesti sisetiirudes kahes suunas.
  6. Saame pakkuda IPSC varustust ja taseme koolitusi vastavalt laskuri soovile
  7. Oleme korraldanud erineva tasemega IPSC laskevõistlusi ja üritusi
  8. Olime EPLÜ asutamise juures ning tegelenud selle laskespordiga algusest saati.

Juhtsilm laskmisel

Juhtsilm laskmisel

Kõigile on teada parema- ja vasakukäelised inimesed ehk see käsi, mis on osavam ning mida igapäevaselt kasutate erinevate peentegevuste sooritamisel, loetakse tugevamaks käeks, sarnaselt on ka olemas termin juhtsilm laskmisel. Lasketiirus laskmisel teete küll kõik tegevused õigesti, aga ikka ja jälle ebaõnnestumine, sest kasutate valet silma, mitte juhtsilma.

Juhtsilma kindlaks tegemiseks on lihtne moodus, nagu pildiltki näha, on vaja käed ette  sirutada. Käelabad ühendada nimetissõrmede ja pöialdega, tekitades nii öelda kolmnurga ja selle keskel on üks märk või objekt. Kui olete kaks silma lahti käed paika pannud, siis pange silmi korda mööda kinni. See silm, millega jääb objekt paigale ning ei liigu ära ongi teie juhtsilm.

Probleemi tekke koht on punktis, et juhtsilm ja tugevam käsi ei pruugi ühtida. Ei ole haruldased juhtumid meie praktikas, kus inimese juhtsilm on vasak ja tugevam käsi parem.  Inimesed on käinud korduvalt prefektuuris, et laskekatset sooritada ja relvaluba saada, aga tulemust ei ole märklehes.

Proovige antud harjutust, valides siis sihtmärgiks suvalise objekti, nagu näitek ukse lingi ja sihtige, sulgege esmalt üks silm ja siis teine. Millega sihtmärk paika jääb, ongi juhtsilm.

Relvaloa taotleja koolitus 

Relvaluba

 

Relvaloa kursus nädalavahetusel

Relvaloa taotleja kursus toimub 27.02-28.02.2016.a Kursus on mõeldud neile, kes soovivad taotleda politseist endale relvaluba, siit saab kõik vajalikud teadmised ja oskused, et läbida politseis edukalt eksam. Lisaks saab kursuselt kaasa pagasi edasiseks.

Ajavahemik:

  • 27.02.2016 kell 10.00 – 18.00
  • 28.02.2016 kell 10.00 – 14.00

Meie poolt pakutavate koolituste valimise põhjused:

  • Oleme registreeritud Eesti Hariduse infosüsteemis koolitusasutusena
  • Koolitajad ise töötavad või on töötanud Politseis ja Sisekaitseakadeemias õpetamise ja relvadega seotud töökohtadel
  • Õpetame ka hetkel teenistuses olevaid inimesi.
  • Koolitusel kasutatavad relvad ja distants on nagu Politsei Prefektuuri eksamil – 25m
  • Koolitusel osalenutel võimalus meie kaudu osta soodsamalt varustust
  • Kursus on mõeldud neile, kes soovivad taotleda politseist endale relvaluba, siit saab kõik vajalikud teadmised ja oskused, et läbida politseis edukalt eksam. Lisaks saab kursuselt kaasa pagasi edasiseks.
  • Programm sisaldab ka lasketreeningut ning selle tarbeks 30 padrunit.
  • Sisaldab ligipääsu e-õppe kasutamiseks ühe nädalase perioodi jooksul – Teie poolt valitud ajal. Soovitame nädal enne eksamit seda võimalust kasutada ning teste lahendades korrata veel üle koolitusel õpitu. Lisaks on e-õppe keskkonnas foorum, kus saab veel üle küsida arusaamatust tekitanud kohad.
  • Kaugemalt tulijatel võimalus ööbida soodsalt Tallinnas Tatari 53 Hotellis, 1 kahe inimese tuba 34eur öö koos hommikusöögiga ja parkimine tasuta. Võimalus broneerida kahene tuba koos hommikusöögiga, toa hind ühele 19euri, parkimine tasuta. Ööbimise broneerimiseks kirjutage : virge@laskmine.ee

Kursuse hind: 160€

Registreeru: kodulehelt, helistades 56462128 või laskmine@laskmine.ee

Relvaseaduse eelnõu ettepanekud

Andmaks panuse ohutuma ja turvalisema kodu ning ühiskonna loomisele koostasime samuti analüüsi Relvaseaduse eelnõu muutmise osas ning lisasime ka oma ettepanekud.

Relvaseaduse eelnõu seletuskirjast: eesmärk on lahendada relvade ja laskemoona käitlemisel tõstatunud probleemid ning täpsustada seaduste sõnastust. Eelnõu kohaselt muudetakse RelvS-is relva soetamisloa ja relvaloa regulatsiooni. Relva soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise, relvaloa andmise, relvaloa või relvakandmisloa vahetamise sätete muutmise eesmärk on viia seaduse tekst kooskõlla PS-i § 19 lõikes 1 sätestatud õigusega vabale eneseteostusele

Tõnis Orumaa kommentaar: Alati tuleb kõiki eelnõusid lugema hakata selle eesmärgist, siit see siis ka tuleb, õigus vabale eneseteostusele. Lugedes eelnõu teksti, siis viide vabale eneseteostusele langeb pigem põhiseadusega vastuolus olevatele punktidele, mitte aga üldise reguleerimisega seotud osale. See osa, kus varasemalt oli võimalik ametnikel kaalutleda, tehakse täis keeluga ning kehtestatakse absoluutseid piiranguid. Kuhu jääb siis vaba eneseteostus?

Relvaseaduse eelnõu seletus: Ebaseaduslike relvadega on Euroopas viimasel ajal üha enam toime pandud terrorikuritegusid. Seetõttu on Euroopa Liidu liikmesriigid üheskoos oluliselt tugevdanud võitlust ebaseadusliku relvakaubanduse vastu, mille oluline osa on ka relvade varastamise võimaluste vähendamine ning teabevahetuse parandamine varastatud relvade leidmiseks.

Tõnis Orumaa kommentaar: Eelnõu koostaja toob ise välja, et ebaseaduslike relvadega on toime pandud terrorikuritegusid, miks siis antud eelnõus kirjeldame turvalisuse kasvu sellega, et piirata seaduslike relvaomanike – neid kes sellises kriisi situatsioonis suudaks vastu astuda ning kasvõi tõmmata tuli enda peale või segades rünnaku teostaja plaane relvastatud vastuhakuga?

Relvaseaduse eelnõu seletus: Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab turvalisuse tagamiseks soetada sellist tüüpi relvasid, mida turvalisuse tagamiseks kasutada ei tohiks (näiteks võib selleks soetada vintraudse või sileraudse püssi). Lasketäpsuse ja laskekauguse poolest sobivad vintraudsed ja sileraudsed püssid jahi pidamiseks ja spordi tegemiseks, mitte enese ja vara kaitseks.
Eelnõuga muudetakse RelvS-i selliselt, et vähemalt 18-aastane isik võib turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks) soetada gaasipüstoli ning vähemalt 21-aastane isik võib lisaks sellel soetada ühe turvalisuse tagamiseks sobiliku relva – püstoli või revolvri. Relvaloa ja soetamisloa taotlemisel on isik ka edaspidi kohustatud esitama kirjaliku avalduse, märkides selles soetada soovitava relva otstarbe, margi või liigi või konkreetse relva.

Tõnis Orumaa kommentaar: Peab nõustuma eelnõu koostajatega selles osas, et vintraudne püss ei ole tänasel päeval mõistlik enesekaitse relv. Samas sileraudse püssi puhul jään eriarvamusele, sest tuleks tulla natuke linnast välja maale. Kui minu hoovi tuleb kas vigane või haige kiskja, siis pean suutma elusid ja vara (koduloomi) kaitsta viimase eest.
Teise poolena toon sisse selle ühe relva poliitika, õige on, et mitut relva korraga kasutada ei saa, aga jällegi eelnõu koostaja on võtnud endale õiguse panna relvaomanik fakti ette. Väike selgitus, miks on vaja enamat, kui ühte tulirelva enesekaitseks – esiteks kaasas kandmiseks ülikonna või muu sarnase all on vajalik kompaktne ning õhuke tulirelv, mis ei paistaks ega punnitaks kuskilt välja, sest meil EV-s kehtib kohustus kanda relva varjatult. Teiseks, kui liigun ohtlikus piirkonnas või olen millegi tõttu ohustatud, siis oleks vaja jällegi täismõõdus püstolit või revolvrit.
Kokkuvõtteks enesekaitseks eriliikide tulirelvade piiramise osas, miks ei rakenda ametnikud kaalutlusõigust ning ei sea siis mõistlikke piiranguid, miks peab seadus ametnikule ette kirjutama täpselt, mida ja kellele anda tohib? Kogu selle väikese sihtrühma 28 000 inimese elu muutmise asemel võiks äkki veel väiksemale sihtrühmale ehk ametnikele anda kaalutlusõiguse alaseid loenguid ning leppida kokku põhimõtteline relva poliitika, samas õigusega teha kaalutletud otsus sõltuvalt inimesest. Tallinna linnas ei näe mina isiklikult vajadust enesekaitse relvana sileraudset püssi, aga maapiirkonnas on see kindlasti vajalik abivahend enesekaitseks.
Üks näide oma elust: Kähriku surmamiseks, oma koera kaitseks koduhoovis tegin 15 lasku 9x19ga, siis sain koera küljest kähriku lahti. Järgmisel päeval muidugi leidsin ka kähriku elutu keha ning matsin maha, aga selleks hetkeks oli see ründepaigast liikunud mitusada meetrit edasi. Pumppüssist oleks piisanud ühest lasust ning samuti oleks seda teha olnud ohutum.

RelvS Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt täiendatakse: RelvS-i § 35 lõiget 2 punktiga 6, milles sätestatakse, et soetamisloa või relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama dokumendi, mis tõendab vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse läbimist, mille on korraldanud tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud esmaabikoolitaja, kellele on väljastatud koolitusluba esmaabikoolituse läbiviimiseks. Seni kontrolliti esmaabi andmise oskusi relvaeksami käigus teoreetilistele küsimustele vastamisega. Praktilisi esmaabi oskusi ei kontrollitud, sest Politsei- ja Piirivalveametil kui eksami vastuvõtjal puudub vastav kompetents. Arvestades seda, et relv on kõrgendatud ohu allikas, peab iga relvaomanik oskama esmaabi anda. Seetõttu ei kontrolli eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumisel enam politsei relvaeksami käigus relvaloa taotleja teoreetilisi teadmisi esmaabi andmise kohta, vaid relvaloa saamise eeldusena lisandub esmaabi koolituse läbimise nõue. Nõude sisseseadmine ei suurenda relvaloa taotlemise kulusid isikutel, kelle on esmaabikoolitus varem läbitud ning kui neil on koolituse läbimise kohta säilinud koolituse läbimist tõendav dokument. Arvestades asjaolu, et esmaabi koolituse läbimine on autojuhtimise õiguse saamise eeldus ja paljud tööandajad korraldavad enda töötajatele esmaabikoolitusi, siis võib eeldada, et enamik relvaloa taotlejaid on esmaabikoolituse varem läbinud. Samamoodi mootorsõidukijuhi esmaabikoolitusega on sätestatud koolituse maht 16 tundi, see peaks olema piisav, et omandada elementaarsed oskused enda või teiste abistamiseks.

Tõnis Orumaa kommentaar: Nõustun jällegi eelnõu koostajatega, et relv on tõesti kõrgendatud ohu allikas. Kuna mootorsõidukijuhi teema oli sisse toodud, siis miks pean juhilubade saamiseks käima teooria ja praktilise sõidu tundides ning alles siis saan õiguse minna eksamile, aga relva puhul on vajalik tunda ainult esmaabi? Kui silmas on peetud seda, et relva ohutuse kontroll ja kolm lasku märklehe suunas annab ülevaate inimese oskustest relvaga ümberkäimise kohta, siis pean eelnõu koostajaid kurvastama – EI ANNA.

Relvaseaduse eelnõu § 1 punkti 28 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 41 lõigetega 31–33 Nimetatud lõigetes sätestatakse, et relvaloa või relvakandmisloa, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), vahetamisel selle kehtivuse lõppemise tõttu, tuleb sooritada RelvS-i § 35 lõikes 5 nimetatud tulirelva käsitsemise katse.

Tõnis Orumaa kommentaar: Kus kohast tuleb turvalisus, kas sellest, et relvaomanik käib korra 5a jooksul laskekatsel ja peab saama 3 auku märklehte? Kas see hakkab tulevikus näitama relvaomaniku pädevust, et oskab relva käsitseda ning ei ole ohtlik endale ja teistele? Milleks me muudame seadust muutmise pärast ning reaalselt ei muutu midagi?
Kui relvaomanikul ei ole kohustust käia järjepidevalt harjutamas siis jäävad nad endiselt passiivseteks relvaomanikeks! Kui ma isiklikult pole kuus 25 padrunit lasknud, siis julgen öelda, et olen ebapädev relvaomanik ning parem, kui ma relva endaga kaasas ei kanna, sest ma olen ohtlik mitte küll endale aga ümbritsevale maailmale.
Näitena on jahiseltsidel olemas instruktorid, kes võtavad vastu jahi laskekatseid ning veenduvad, et inimene oskaks relvaga ohutult ringikäia – kui on soov riigi halduskoormust vähendada.
Mind isiklikult hakkas huvitama, kes on see spetsialist, kes julges sellise soovituse anda käsitsemise oskuste kontrolliks, et tagada relvaomanike mitte passiivne olek?

Kokkuvõtteks: Antud RelvS eelnõu ei muuda kuidagi relvade käitlemist turvalisemaks ega tõsta ühiskonna turvalisust. Eesmärgina toodud vaba eneseteostus käib ainult siiani olnud põhiseadusega mitte vastavuses olevate paragrahvide kohta, mitte tavarelvaomaniku õiguste suurendamiseks. Eelnõuga võetakse ametnikelt kaalutlemise õigus ning inimene ei saa vajaduspõhiselt relva soetada edaspidi enese ja vara kaitseks. Ei suurene ka relvaomaniku vastutus õppida ja harjutada relvade käsitsemist järjepidevalt, selle asemel seatakse eelduseks 16 tunnise esmaabi koolituse läbimine. Kogu eelnõu eesmärk, mis puudutab enesekaitse relvade omanikke on jätta alles 1 püstol või revolver relvaomaniku kohta ning ülejäänud relvad kokku korjata. Ühtegi sisulist põhjendust ega argumenti ei ole toodud muude paragrahvide osas, mis ei puuduta otseselt riigikohtu lahendeid. Viited artiklitele, terrorirünnakutele jms on lihtsalt tähelepanu hajutamine. Kui oleks olnud ükskõik mis terrorismiga seotud rünnaku puhul kasvõi üks oskustega relvaomanik oleks hukkunuid ja kannatanuid vähem!

Tõnis Orumaa poolt ettepanekud:
1. Mitte kehtestada ühe relva poliitikat. Relvasoetusluba ja hiljem relvaluba väljastada vajaduse põhiselt ehk ametniku poolt kasutatud kaalutlusõiguse alusel.

2. Enne relvaeksamit lisaks esmaabile kehtestada ka koolituse läbimise kohustus relva tundmise, käsitsemise, laskmise ja seadusandluse osas – analoogne jahimeeste, laskesportlaste kui ka eelnõus viidatud autokooliga.

3. Enesekaitse relva omanikele kehtestada analoogselt jahimeestega test relva praktilise käsitsemise ja laskmise osas iga kahe-kolme aasta tagant, kaasates selleks laskeinstruktoreid era ja kolmandast sektorist.

Relvaloa taotlemine

Relva soetamisloa saamiseks või relvaloa vahetamiseks või pikendamiseks tuleb taotlejal pöörduda teenindusse.

Tingimused

Relva võib soetada Eesti Vabariigi kodanik või välismaalane, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel. Relva võib soetada alates 18-aasta vanuselt, osade relvaliikide puhul alates 21-aasta vanuselt.
Füüsilisele isikule on lubatud relva soetada, omada ja vallata jahipidamiseks, enese ja vara kaitseks, spordiga tegelemiseks, kutsealal tegutsemiseks ja kollektsioneerimiseks.
Taotlemiseks vajalikud dokumendid

  • pass või ID-kaart
  • elamisluba (välismaalane)
  • perearsti poolt väljastatud tervisetõendi
  • 2 fotot mõõtmetega 30×40 mm (fotod peavad olema paberkandjal)
  • jahitunnistus (kui relva soovitakse osta jahipidamiseks)
  • spordiorganisatsiooni liikmelisust tõendav dokument (juhul kui relva soovitakse osta spordialaga tegelemiseks)

 

Riigilõivu määrad:

  • Relvasoetamisloa taotluse läbivaatamine – 13 EUR
  • Relvasoetamisloa pikendamine – 4 EUR
  • Relvaloa väljastamine – 13 EUR
  • Relvaloa vahetamine – 4 EUR
  • Paralleelrelvaloa väljastamine – 13 EUR
  • Relvakandmisloa väljastamine – 13 EUR
  • Relvaeksam – 13 EUR
  • Relva- ja padrunikollektsioneerimisloa taotlemine – 13 EUR
  • Tegevusloa taotlemine relvade ja laskemoonaga seonduvatel tegevusaladel – 260 EUR
  • Euroopa tulirelvapass (kehtib ainult koos relvaloaga) – 13 EUR

Täpsemat infot riigilõivude tasumise kohta leiab siit.

Taotlusi relva ostuks vajaliku soetamisloa saamiseks või olemasoleva relvaloa vahetamiseks / pikendamiseks võtavad vastu teenindused.

Relva soetamisel ja relvaloa vahetamisel ei pea relva teenindusse ettenäitamiseks kaasa võtma. Relva olemasolu kontrollitakse relvaomanikuga kokkuleppelisel ajal relvahoiukohas. Relvaomanikud, kes soovivad võõrandada neile kuuluvaid relvi politseiasutuses pädeva ametniku juuresolekul (RelvS § 64 lg 1) , peavad aga jätkuvalt pöörduma politseijaoskonna lubadeametnike poole.

Taotletud luba väljastatakse samuti teenindusest.

NB! Enne relva soetamiseks teenindusse pöördumist, soovitame tutvuda relvaseaduses sätestatud relvasoetamisloa ja relvaloa andmist välistavate asjaoludega.

Allikas: www.politsei.ee

RELVALUBA

Uued tuuled minu maailmas on järgnevad, et olen nüüd käinud relvakoolitusel (www.relvex.ee) ja saanud ka kõvasti laskmistunde püstol Makarovist. No ma ei tea, kuidagi imelik öelda, aga pole kordagi mööda lasknud. Veidi kardan, et kui eksam kätte jõuab ja õpetajat enam ei ole kõrval, siis närv veab alt. Aga hetkel on küll selline tunne, et tahaks juba eksamile minna. Kõigepealt toimub teooria eksam (kuidagi eriti eredalt tuleb autokool meelde) ja seejärel tuleb teha püstol Makaroviga laskmise eksam.

 

10833923_10152887792627370_975663111_n

 

Põhiliselt võtsime teooria tundides läbi relvaseadust. Kusjuures relvaseadus puudutab vaid kõike, mis on seotud konkreetselt relvadega. See tähendab, et mis tingimustel võib relva omada, transportida, kasutada jne. Ehk siis relvaseadus näiteks kasutab mõistet enesekaitse, aga ei seleta lahti, mis asi seaduse silmis on enesekaitse. Mida loetakse enesekaitseks. Ma ei kujutanud ette ka, kui kaugel need piirid tegelikult on. Nagu ütles mu õpetaja, et enesekaitse vahendina on relv üsna tülikas asi. Seda, mis asi on enesekaitse ja mis hetkel ja kuidas ennast seaduslikult üldse tohib kaitsta (eriti tihti ei tohi), rääkisime ise kõrvale. Kokku oli loenguid 3×3 tundi. See tähendab kolmel erineval päeval ja iga loeng kolm tundi pikk. Mul tekkis küll täitsa selline tunne, et nagu oleks tagasi kooli läinud. Sattusin kihvtide tüüpidega samasse loengusse, kes rääkisid ikka päris põnevaid lugusid jahipidamisest ja relvadega reisimisest jne.

 

10846961_10152887791457370_1935792300_n

 

Peale neid loenguid olen jäänud jahipidamise peale üleüldiselt palju mõtlema ja otsustanud, et ma tahan kindlasti vähemalt korra elus minna jahile. Paljud võib-olla ei tea seda, aga ma olen nimelt taimetoitlane. Tegelikult alles väga noor taimetoitlane, alles saab aasta, ja ega ma ei ole iialgi täpselt mõelnud, et miks ma olen. Tunne lihtsalt oli selline.

See kõik algas vist sellest, et mul tekkis mingi huvi aru saada, kui töödeldud mingi toit on. Ja siis ma hakkasin kuidagi eriliselt mõtlema selle peale, et liha puhul on seda jube raske teha kindlaks, kuna mul ei ole õrna aimugi, mida nendele loomadele on elu ajal sisse söödetud.

Nüüd hiljem olen ma jõudnud veel järgmise põneva mõtteni, et kui tihti me ei halvusta inimesi, kes istuvad kõrgetel kohtadel ja teevad otsuseid, mis mõjutavad miljonite elusid (ja surmasid), kuid samas peame hirmsaks ja räpaseks näiteks jahimeeste tööd (samal ajal kabanossi õgides). Seega ma jõudsin kuidagi selleni, et ma just tahaksin minna jahile ja saada päriselt aru, mida see tähendab. Mulle tundub see ausam. Ma ei tea miks, aga tundub.

 

10833804_10152887792332370_1637620410_n

 

Seega teen püstoli loa ja see järel püssi (nad kusjuures on mind algusest peale siin tööl hoiatanud, et nii võib juhtuda).

#ghosttactics #tondilasketiir #relvaluba #relvex #makarov #shooting #shootingrange

Püstol ja revolver jahirelvadena

Kuigi Relvaseaduse (RelvS) muudatus jõustus juba 01.06.2013 ning anti vastavalt RelvS §29 lg 3 õigus jahipidamiseks kasutada lisaks kergesti lülitatava kaitseriiviga sileraudsetele, vintraudsetele ja kombineeritud püssidele ka püstoleid ning revolvreid, pole see teema lihtsalt RelvS ühe muudatusega lõppenud. Endiselt tekitab antud teema segadust ning mõjutab relva jahirelvaks registreerimisel ka jälgima lisa nõudeid. Olgu see siis juba alguses toodud kaitseriivi kohustus või suuremas koguses laskemoona hoidmis sest Relvaseaduse §46 lg5 p3 lubab hoida kodus iga vintraudsejahirelva kohta 300 padrunit. Lisaks sellele, et jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et isikul on jahitunnistus tuleb ka vaadata milliseid norme näeb ette Jahiseadus.

Esmalt tuleks kindlaks teha jahipidamise mõiste, et edasi minna loogiliselt ka jahipidamise juurde püstoli ja revolvriga. Jahiseaduse (lühend:JahiS) §23 lg1 annab mõistele selgituse, et selleks loetakse nii uluki jälitamist, püüdmist, tabamist kui ka surmamist, võrdsustatuks loetakse ka jahitulirelvaga looduses viibimist. Samas mitte alati ning selgust toob sama JahiS §-i lg3 p4, mis uue punktina lisab laadimata kabuuris asetseva jahitulirelva mõiste ehk siis sellise metsas viibimise mida ei loeta jahiks. Antud mõistet aga tõlgendatakse Jahiseaduses ja Relvaseaduses erinevalt, kui RelvS mõistab laetud relvana relva, millel asub padrun padrunipesas, siis jahiseadus mõistab laetud relva all ka relva millele on kinnitatud padrunitega salv. Laetud relva mõiste avab Jahiseaduse alusel välja antud Jahieeskirja §7 lg3, mis ütleb, et laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves. (Revolvri puhul siis trumlis ehk trummelsalves). Tagasi Jahiseaduse juurde tulles vaatame, milleks võib püstolit ja revolvrit jahil kasutada. JahiS §26 lg1 p2 piirab antud relvade kasutamise vaid püütud väikeuluki surmamiseks ehk teisisõnu püünises oleva väikeuluki surmamiseks. Kokkuvõttes Jahiseaduse järgi ei tohi kasutada püstolit ega revolvrit suurulukite surmamiseks ega erinevatel jahipidamisviisidel (hiilimis-, varitsus-, peibutus-, aju-, otsi-, urujahi ega uluki püüdmisel).

Kokkuvõtvalt muudab püstoli ja revolvri jahitulirelvaks registreerimisel relvaomanikule, relvadele ning nende kandmisele ja hoidmisele kehtestatud tingimusi:

  • relvaomanikul peab olema jahitunnistus
  • relvadel peab olema kaitseriiv
  • tohib hoida kuni 300 padrunit iga jahitulirelva kohta
  • laadimata ja kabuuris asetseva jahitulirelvaga metsas liikumist ei peeta jahipidamiseks
  • relva loetakse laetuks, kui sellega on ühendatud padrunitega laetud salv
  • laetud relvaga metsas liikumine on jahipidamine
  • võib kasutada vaid püütud väikeuluki surmamiseks

 

Päästmisvead laskmisel

Tabamust sihtmärgil mõjutavad lisaks sihtimise vigadele ka päästmisel tehtavad vead.

1. Vajutades – Sõrm asetseb päästikul valesti ning enamlevinud, on esimese liigese panek päästikule. Lisaks võib seda põhjustada asjaolu, et sõrme padi ei ole keskosaga päästikul ning mida lähedamal liigesele seda suurem viga. Sama vea põhjustab veel, kui kõverdada sõrme esimesest liigesest või päästmise ajal liiguvad kõik 3 sõrme liigest. 

2. Tõmmates – Jällegi sõrme vale asetsemine päästikul, sellisel juhul aga liiga sõrme otsaga ehk padja keskosast on liikunud sõrm liiga sõrme otsa suunal ja sellega seoses tõmmatakse relva paremale.

3. Napsates – Päästmisviga mis tekib, kui mõeldakse lasu sooritamisel lasu hetkele, tihti on selleks ka lasu ees hirm ehk mõeldakse sellele, et nüüd kohe tuleb lask ja vajutatakse päästmise lõpu faasis järsult päästikule, millega tõmmatakse relv alla.

4. Survestades – Päästmise ajal surutakse relva tugevamini kätte ehk relva haare tugevneb päästikule vajutades kuni lasuni ning relvaraud läheb lasu hetkel üles ja tabamused tekivad samuti sihtmärgi ülemisse äärde. 

Päästmise vigade vältimiseks tuleb lasu sooritamiseks päästikule vajutamine unustada ja keskenduda ainult sihtimise peale. Päästmine peab toimuma automaatselt ning päästikule surve olema ühtlane ega ei tohi muutuda päästiku erinevate käikude ajal, ka siis mitte, kui päästik läheb raskemaks ja teada on peadne lasu järgnemine. Just see lasu ootus ja sellele mõtlemine ongi enamus päästmisvigade põhiprobleem.