Tulirelv ja selle kasutamisest enesekaitseks noa rünnaku korral

Baltikumi suurimas siselasketiirus on:

Üle 1000 ruutmeetri, distants 40 meetrit.

Seminariruumid koolituseks, ürituseks ja sünnipäevaks

Taktikamajas laskmine kahes suunas.

Parim relva valik - ligi 50 erinevat relva.

posted by

Tulirelv enesekaitseks versus noarünnak leidis aset Tallinna kesklinnas. Nugadega relvastatud inimene kõndis Raekojaplatsist Vabaduseväljakuni ja sattus vastamisi politseipatrulliga, kelle korraldustele ta ei allunud vaid ründas politseiametnikku.  Politseiametnik kasutas tulirelva ründaja peatamiseks, kes hukkus kaitsetegevuse käigus. Loe Postimehest

Tulirelv ja selle kasutamine enesekaitseks

Tulirelv ja selle kasutamisest on räägitud korduvalt ja erinevates kontekstides. Iga sündmusega reguleeritakse ja leitakse järjest õigemaid lahendusi. Varasemalt pidime koolitajatena tõestama hädakaitse mõtet, et tulirelv versus külmrelv on adekvaatne reageering ja puuduvad hödakaitse piiride ületamise tunnused. Peale tänast, kus sellist olukorda oli sunnitud lahendama politseiametnik, kinnitab AK otseeetris PPA peadirektor sama põhimõtet. Samas peab tähelepanu pöörama asjaolule, et õigust ei mõista politsei vaid kohus, seega ei saa teha antud sündmusest mingeid põhjapanevaid järeldusi. Tulirelva või üldse muu vahendi kasutamist enesekaitseks ehk hädakaitseks reguleerib KarS§ 28. Siit lähtub, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahtetult ees seisvat rünnet õigushüvele – ei ole vahet, kas enda või kellegi kolmanda isiku suhtes. Õigushüve saab siis olla hädakaitse puhul ainult inimese rünne inimese elu ja tervise vastu. Siit järeldub ka õigus, et kui rünnatakse vahendiga, mis põhjustab terviserikke või surma, võib seda tõrjuda samuti vahend või vahenditega, millel samasugune tagajärg ründajale.

Ümbritseva ja kolmandate isikute turvalisuse tagamine

Tulirelva valdaja, omanik või ametiisik peab relva kasutades tagama ümbritsevate isikute turvalisuse. See tähendab konkreetselt seda, et ei tohi tekitada vigastusi väljaspool sündmust seisvatele isikutele. Siit lõigust tuleb ka küsimus vastusele, mis esitati AK-s peadirektorile: miks lasti rindkeresse, mitte jalga? Vastus on väga lihtne, arvestades ohtu, mida tekitati ründe tõrjumisega ja millise soovimatu tulemuse oleks võinud tekitada “hulkuv kuul” versus ründaja elu ja tervis. Me saame tegelikult ümbritsevat ohtu seadmata tulirelva kasutada ainult seda tehes suurimasse ossa ja viia miinimumini eksimused. See suurim osa inimesel on kere. Seepärast on ka tulirelv igasuguse sündmuse lahendamisel viimane võimalus!

Hoiatuslask

Minus tekitab alati igasugune teema hoiatuslasust suurt kõhedust. Miks on vaja teha see kolmandaid isikuid ohtu seadev tegevus? Näide: Kasutades enesekaitsegaasi, me ei lase enne seda juga taeva poole või maha. Me võtame ballooni välja ja ainus eesmärk on kasutada. Sama kehtib tulirelva puhul, haarame selle ainsa eesmärgiga – tõrjuda ohtu, mitte seada ohtu kolmandaid isikuid. Ei hakka siin rääkima maa külgetõmbejõust ja kukkuvast kuulist. Pigem igasugune sihtimatult ekslev kuul on ohtlik, seega haarame relva ainult kasutamiseks viimase võimalusena. Tulirelv ei ole ese, millega anda oma sõnadele kaalu või võimsust!

Märkamine ja appihüüd

Siit sündmusest koorub välja ka teine pool – me ei teadvuste tihti enda lähedase muret ega appihüüdusid. Nähes sõbra, tuttava, mõne võhivõõra appihüüdu sotsiaalmeedias või muus kontektis, siis tuleb sellele reageerida. Hea näide on Tartus ühes koolis toimunu, seal reageeriti ning hullem hoiti ära. Me ei tohi mööda vaadata või ignoreerida. Kahjuks sellised appihüüud on tihti tagantjärgi tarkus meile aga korduvalt või isegi kindlalt olemas enne tegu. Sama kinnitas ka Jaanuse sündmusele eelnenud postitused sotsiaalmeedias. (loe postimehest) Antud tegu liigub rohkem AMOK sündmusele lähemale, kui tahaksime sest lihtsalt märgid, mis viitavad sellele suunale on vägagi otsesed. Selliseid sündmusi saab kahjuks lahendada ainult ründaja kiire neutraliseerimise või enese kindlustamisega ruumi. Politseinikel viimast võimalust pole vaid peavad valima esimese tee. Loe tegutsemine äkkrünnaku korral

Kokkuvõte

Tegemist oli väga raske ja traagilise sündmusega, mis lõppes ühe osapoole hukkumisega ja kindlasti seda inimest tagasi ei too ning kõige raskem on lähedastel.

Samas oleks võinud olla see sündmus ka hullem sest nugadega relvastatud inimene liikus rahvarohkes avalikus ruumis, teadmata tema kaugemat eesmärki. Ennetamiseks antud tragöödia puhul oleks olnud appihüüu märkamine sotsiaalmeedias ja sellele reageerimine.

Tulirelva kasutamine tervise ja elu kaitsmiseks on õigustatud juhul, kui rünne vastab ohtlikusele. Antud juhul noarünnaku tekitatud kahjud on samuti ohtlikud inimese elule ja tervisele – seega adekvaatne.