Relvaloa taotlemine ja tingimused
- E-R 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Eestis peate enne iga lendu kontrollima kolme asja: kas käitaja on registreeritud LOIS-is, kas teil on nõutav pädevus (A1/A3 või A2) ja kas Estonian Drone Map lubab sellel alal üldse lennata. VLOS ja 120 meetri kõrguspiir kehtivad peaaegu alati, inimrühmade kohal lendamine on keelatud igal juhul. Kontrolli neid kolme punkti iga kord uuesti, mitte ainult esimesel korral.
Lühidalt:
- Enne igat lendu tuleb kontrollida, kas drooni registreerimine on kehtiv ja kas pädevus vastab nõuetele, sest ilma selleta ei või lennata.
- Enamik harrastuslennukeid peab jääma kõrguspiiridesse 120 meetrit ja nägema drooni otse silmaga VLOS tingimustes, kuna kõrgemal või kaugemal võivad tekkida reeglite rikkumised.
- Estonian Drone Map võimaldab vaadata ajutisi ja püsivaid piiranguid ning tuleb kontrollida iga lend enne, mitte eelmisel päeval.
- Kui lendamine toimub väljaspool VLOS ja kõrgus ületab 120 meetrit või lennatakse inimeste lähedal ilma A2 pädevuseta, on vaja eraldi loata Transpordiametilt.
- Privaatsuse ja kaamerakasutuse eest tuleb hoolitseda, sest isikuandmeid koguv kaamera droon nõuab registreerimist ning salajane filmimine võib kaasa tuua õiguslikud tagajärjed.
Droonide lennutamise reeglid Eestis algavad ühest bürokraatlikust sammust, mida paljud jätavad vahele: käitaja registreerimine. See tehakse LOIS-i portaalis, riigilõivu suurus on ametlikult kehtestatud summas ning registreerimisnumber kehtib ühe aasta, mille järel tuleb see uuendada.
Registreerimiskohustus ei sõltu sellest, kas droon tundub mänguasi või mitte. Reegel on lihtne:
Pädevuse pool on eraldi teema. A1/A3 pädevuse saab pärast veebipõhist koolitust ja testi, mille materjalid ja eksami leiab Transpordiameti ja LOIS-i keskkonnast. A2 pädevus nõuab lisaks praktilist enesekoolitust ja põhjalikumat teooriaeksamit, sest see lubab lennata inimestele lähemal. Vanusepiirang on üldjuhul 16 aastat, kuid pärand-droonide ja C0-klassi kergemate seadmete puhul on erisused olemas. Kontrolli oma drooni klassimärgist enne, kui eeldad, et sulle kehtib leebem reegel.
Enamik Eesti harrastuslendajaid tegutseb avatud kategoorias ja sealsed põhireeglid on selged: VLOS ehk visuaalne otsenähtavus, maksimaalne kõrgus 120 meetrit ning droonimass jääb kindlate piiride alla. VLOS tähendab, et näete droon otse silmaga, mitte ainult kaameraedastuse kaudu. Ekraanipilt ei asenda pilku taevasse, sest see ei anna piisavalt kiiret reaktsiooniaega, kui teele ilmub näiteks kotkas või lennuk.
120 meetrit on lagi, mitte eesmärk. Mõnel alal, näiteks lennuväljade lähedal või kaitsealadel, on lubatud kõrgus tunduvalt madalam, ja seda tuleb kontrollida kaardilt, mitte oletada.
C-klassid määravad ära, mis reeglid drooniga kaasnevad:
A-alamkategooriad täpsustavad, kui lähedale inimestele tohib lennata. A1 lubab lennata üksikisikute lähedal, kuid mitte üle nende, A2 lubab lennata inimestele suhteliselt lähedal, kasutades tavarežiimis ja aeglases režiimis erinevaid kauguseid, kui pädevus on olemas. A3 nõuab, et lend toimuks vähemalt 150 meetri kaugusel elu- ja tööstuspiirkondadest. Kehtib ka lihtne rusikareegel: horisontaalkaugus inimestest peaks olema vähemalt sama suur kui lennukõrgus, kui täpsemat reeglit pole antud.
Estonian Drone Map (utm.eans.ee) on Lennuliiklusteeninduse ametlik rakendus, mis näitab nii püsivaid kui ajutisi lennupiiranguid ja võimaldab esitada lennuplaani otse rakenduses. Piirkonnad, mis kattuvad militaaraladega või lennuväljade lähedusega, ei ilmu kaardile alati punase värviga, seepärast tasub kontrollida iga ala infot eraldi.
Professionaalne nõuanne: Ära planeeri lendu mälu järgi, isegi kui oled samal alal varem lennanud. NOTAM-id ilmuvad ja kaovad kiiresti, ja eile vaba ala võib täna olla ajutine keeluala.
Kui lend läheb VLOS-i piiridest välja, tõuseb üle 120 meetri või toimub inimeste vahetus läheduses ilma A2 pädevuseta, liigud erikategooriasse. See nõuab eraldi luba Transpordiametilt, mitte ainult kaardikontrolli.
Taotlus peab sisaldama:
Riskianalüüsi osa tasub kirjutada lühidalt ja konkreetselt. Selge kirjeldus side katkemise ja tagastusmeetmete kohta kiirendab menetlust rohkem kui pikk üldsõnaline seletus. Arvesta menetlusajaga mitu tööpäeva ette, eriti kui lend toimub tundlikuma ala läheduses.
Kaameraga droon ei ole ainult lennuseadme küsimus, vaid ka andmekaitse küsimus. Salajane filmimine võõra kinnistu või inimeste üle ilma teadmata nõusolekuta võib tuua kaasa õiguslikud tagajärjed, sõltumata sellest, kas droon ise vastas kõikidele lennureeglitele.
Professionaalne nõuanne: Hoia harjumuseks vahemaad inimestest suuremana kui seadus miinimumina nõuab — see annab reageerimisaega ja väldib kaebusi, mis muidu jõuavad Transpordiametini.
Enne igat lendu tasub läbida kaks tasandit: kiire viie minuti kontroll ja põhjalikum ettevalmistus, kui plaanid keerulisemat lendu.
| Kontrolli mida | Miks see loeb |
|---|---|
| LOIS-registreering ja pädevus | Ilma selleta on lend juba stardis reeglivastane |
| Estonian Drone Map | Näitab ajutisi keelualasid, mida mälu järgi ei tea |
| Aku ja propellerid | Enamik õnnetusi tuleb tehnilisest hooletusest, mitte reeglite rikkumisest |
| Ilm (tuul, nähtavus) | Mõjutab otseselt VLOS-i säilimist ja juhitavust |
| Varuplaan | Annab selge tegevusjuhise, kui side katkeb |
Drooni mass määrab ära, milliseid reegleid sulle kohaldatakse, ja piirid on üsna järsud. Kuni 250-grammised droonid on kõige leebemate nõuetega, kuid see leebus kaob koheselt, kui lisandub kaamera.
C0-klass hõlmab droone kuni 250 grammi, ja need võivad enamasti lennata isegi asustatud alade lähedal, kui puudub kaamera isikuandmete kogumiseks. C1-klass ulatub kuni 900 grammini ning nõuab juba suuremat ohutusvahemaad inimestest, sest kukkumise korral on energiahulk märgatavalt suurem. C2-klass jõuab kuni 4 kilogrammini ja siin lisandub nõue hoida lend eemal juhuslikest kõrvalistest isikutest, mitte ainult teadaolevatest rühmadest.
C3 ja C4 klass katavad droonid 4 kuni 25 kilogrammini. Need masinad kuuluvad A3 alamkategooriasse, mis tähendab 150-meetrist minimaalset kaugust elu- ja tööstuspiirkondadest. Üle 25 kilogrammi kaaluvad droonid ei mahu enam avatud kategooriasse üldse ja vajavad erikategooria luba, sõltumata sellest, kus lend toimub.
Pärand-droonid, ehk seadmed ilma klassimärgistuseta, tekitavad kõige rohkem segadust. Need on lubatud, kuid nende käitajad peavad järgima kõige rangemaid vahemaanõudeid oma massikategoorias, sest puudub tootja kinnitus ohutusomaduste kohta. Kui droonil pole klassikleebist, eelda kõige konservatiivsemat reeglistikku, mitte kõige leebemat.
Tuul on Eesti droonilendude suurim praktiline oht, suurem kui enamik algajaid arvab. Rannikualadel ja lagedatel põldudel võib tuule kiirus maapinna lähedal ja 100 meetri kõrgusel erineda märgatavalt, ja droon, mis stardib rahulikult, võib kõrgemal sattuda tugevasse külgtuulde.
Vihm ja niiskus kahjustavad enamikku hobidroone, sest need pole veekindlad, isegi kui tootja lubab “ilmakindlust”. Elektroonika lühis keset lendu tähendab kontrolli kadumist, mitte lihtsalt ebamugavust. Külm ilm lühendab akude tööiga järsult, mõnikord kuni poole võrra, seega planeeri lühemad lennud ja jälgi akutaset tavapärasest tihedamalt.
Nähtavus on otseselt seotud VLOS-i nõudega. Udu, hämarus või tugev vastuvalgus võivad muuta drooni silmaga jälgimise võimatuks juba enne, kui see tehniliselt lennuulatusest väljub. Kui kahtled, kas näed droonile piisavalt selgelt, ära lenda.
Praktilised põhimõtted, mida järgida:
Eesti seadus ei nõua praegu igalt hobilendajalt eraldi droonikindlustust, kuid see ei tähenda, et vastutus kaob. Kui droon põhjustab kahju kellegi varale või tervisele, vastutab käitaja tsiviilõiguslikult täies ulatuses, olenemata sellest, kas tegemist oli 200-grammise mänguasjaga või suurema C3-klassi seadmega.
Ärilistel eesmärkidel lendajatele, näiteks fotograafidele ja droonikoolituse pakkujatele, on vastutuskindlustus praktikas peaaegu kohustuslik, sest kliendid ja üritusekorraldajad eeldavad seda tihti lepingutingimusena. Suuremate C-klasside droonid tekitavad kukkumisel märgatavalt rohkem kahju kui väike hobidroon, ja kindlustuseta käitaja kannab kogu riski ise.
Isegi harrastajale tasub kaaluda kindlustust, mis katab kolmandatele isikutele tekitatud kahju, eriti kui lennud toimuvad linnalähedastel aladel või avalikel üritustel. Mõned kodukindlustuse poliisid katavad droonidega seotud õnnetusi osaliselt, kuid seda tuleb kindlasti oma kindlustusseltsist eraldi üle küsida, sest vaikimisi see kaetud tavaliselt pole.
Droonide lennureeglite rikkumine Eestis ei ole tühine formaalsus, mida ametnikud ignoreerivad. Registreerimata käitamine, VLOS-i nõude eiramine või lend keelualal võib kaasa tuua rahatrahvi, kusjuures raskemate rikkumiste puhul, näiteks lennuvälja lähedal lendamine, on tagajärjed märksa tõsisemad kui pelk trahv.
Kõige suuremat riski kannavad rikkumised, mis ohustavad lennuliiklust otseselt: lend lennuvälja lähialal ilma kooskõlastuseta võib tuua kaasa kriminaalmenetluse, sest see loetakse lennuohutuse ohustamiseks. Salajane filmimine ja isikuandmete kogumine ilma nõusolekuta võib omakorda tuua kaasa kaebused andmekaitse valdkonnas, mis on eraldi menetlus lennureeglite rikkumisest.
Praktikas tähendab see, et üks unustatud samm, näiteks kaardi kontrollimata jätmine, võib muuta muidu süütu hobilennu õigusrikkumiseks. Kõige levinum viga pole tahtlik reeglite eiramine, vaid teadmatus selle kohta, et ala on ajutiselt suletud või et droon vajas registreerimist. Seepärast tasub kontrollnimekirja järgida iga kord, mitte ainult siis, kui lend tundub “erilisem” kui tavaline.
Reeglite lugemine ja nende järgimine päris lennuolukorras on kaks erinevat oskust. Situatsiooniharjutused, kus tuleb hinnata kaugust inimestest või reageerida signaalikaole reaalajas, õpetavad rohkem kui ükski infovoldik.
Kõige levinumad algajate vead korduvad: kaarti ei vaadata enne iga lendu, akutaset hinnatakse silma järgi mitte mõõtes, ja privaatsuse mõju alahinnatakse, kuni keegi kaebab. Praktiline koolitus, kus need vead tehakse harjutusväljal, mitte päris lennul asustatud ala kohal, on odavam viis õppida kui trahv või õnnetus.
Kellel on plaanis lennata inimrühmade läheduses või avalikel üritustel, tasub eelistada praktilist õpet teoreetilisele üksi. Distantsõppe formaadid sobivad hästi teooriaosa jaoks, kuid harjutusväljal tehtud praktika kinnistab otsused, mida stressis kiiresti langetada tuleb.
— Instructor TO
Tondi Lasketiir pakub droonikoolitust neile, kes tahavad õppida reegleid mitte ainult teooriast, vaid ka reaalses harjutuskeskkonnas, kus vead ei maksa kellelegi midagi. Koolitus katab praktilisi lennuoskusi, reeglitest juhendamist ja ohuhalduse harjutusi, mis valmistavad ette olukordadeks, kus otsus tuleb langetada sekunditega, mitte käsiraamatut lugedes.
See formaat sobib eriti hästi neile, kes plaanivad lennata inimrühmade läheduses, eraüritustel või ettevõtte tellitud pildistamisel, kus vale hinnang kauguse või tuule osas võib minna kalliks maksma. Erinevalt üksi õppimisest saab siin harjutada päris seadmetega juhendaja juuresolekul, mitte ainult lugeda, kuidas asjad peaksid toimima.
Kui soovid teada, millised koolituspaketid Tondi Lasketiirus praegu saadaval on, vaata relvaloa taotleja koolituse lehte ja võta koolituse aegade ning droonikursuse info saamiseks ühendust otse.
Kontrolli reegleid otse Transpordiametist, lennuluba ja piiranguid Estonian Drone Map’ist ning laiemat õiguslikku raamistikku EASA lehelt.
Registreerimine LOIS-is on kohustuslik dronidele üle 250 grammi ja kõigile kaameraga droonidele, sõltumata massist, riigilõivu suurus on ametlikult kehtestatud summas…
Avatud kategoorias on üldreegel maksimaalselt 120 meetrit, kuid mõnel alal, näiteks lennuväljade lähedal, kehtib madalam piir.
Estonian Drone Map (utm.eans.ee) näitab kõiki püsivaid ja ajutisi lennupiiranguid ning seda tuleb kontrollida vahetult enne õhkutõusu, mitte varasema info põhjal.
Üksikisikute juures lendamine on lubatud vastavalt A1 või A2 reeglitele, kuid inimrühmade kohal lendamine on keelatud ja salajane filmimine võib tuua õiguslikke tagajärgi.
Tondi Lasketiir pakub praktilist droonikoolitust, kus saab harjutada reaalseid lennuolukordi juhendaja järelevalve all, mitte ainult lugeda reegleid iseseisvalt.