Uued tuuled minu maailmas on järgnevad, et olen nüüd käinud relvakoolitusel (www.relvex.ee) ja saanud ka kõvasti laskmistunde püstol Makarovist. No ma ei tea, kuidagi imelik öelda, aga pole kordagi mööda lasknud. Veidi kardan, et kui eksam kätte jõuab ja õpetajat enam ei ole kõrval, siis närv veab alt. Aga hetkel on küll selline tunne, et tahaks juba eksamile minna. Kõigepealt toimub teooria eksam (kuidagi eriti eredalt tuleb autokool meelde) ja seejärel tuleb teha püstol Makaroviga laskmise eksam.
Põhiliselt võtsime teooria tundides läbi relvaseadust. Kusjuures relvaseadus puudutab vaid kõike, mis on seotud konkreetselt relvadega. See tähendab, et mis tingimustel võib relva omada, transportida, kasutada jne. Ehk siis relvaseadus näiteks kasutab mõistet enesekaitse, aga ei seleta lahti, mis asi seaduse silmis on enesekaitse. Mida loetakse enesekaitseks. Ma ei kujutanud ette ka, kui kaugel need piirid tegelikult on. Nagu ütles mu õpetaja, et enesekaitse vahendina on relv üsna tülikas asi. Seda, mis asi on enesekaitse ja mis hetkel ja kuidas ennast seaduslikult üldse tohib kaitsta (eriti tihti ei tohi), rääkisime ise kõrvale. Kokku oli loenguid 3×3 tundi. See tähendab kolmel erineval päeval ja iga loeng kolm tundi pikk. Mul tekkis küll täitsa selline tunne, et nagu oleks tagasi kooli läinud. Sattusin kihvtide tüüpidega samasse loengusse, kes rääkisid ikka päris põnevaid lugusid jahipidamisest ja relvadega reisimisest jne.
Peale neid loenguid olen jäänud jahipidamise peale üleüldiselt palju mõtlema ja otsustanud, et ma tahan kindlasti vähemalt korra elus minna jahile. Paljud võib-olla ei tea seda, aga ma olen nimelt taimetoitlane. Tegelikult alles väga noor taimetoitlane, alles saab aasta, ja ega ma ei ole iialgi täpselt mõelnud, et miks ma olen. Tunne lihtsalt oli selline.
See kõik algas vist sellest, et mul tekkis mingi huvi aru saada, kui töödeldud mingi toit on. Ja siis ma hakkasin kuidagi eriliselt mõtlema selle peale, et liha puhul on seda jube raske teha kindlaks, kuna mul ei ole õrna aimugi, mida nendele loomadele on elu ajal sisse söödetud.
Nüüd hiljem olen ma jõudnud veel järgmise põneva mõtteni, et kui tihti me ei halvusta inimesi, kes istuvad kõrgetel kohtadel ja teevad otsuseid, mis mõjutavad miljonite elusid (ja surmasid), kuid samas peame hirmsaks ja räpaseks näiteks jahimeeste tööd (samal ajal kabanossi õgides). Seega ma jõudsin kuidagi selleni, et ma just tahaksin minna jahile ja saada päriselt aru, mida see tähendab. Mulle tundub see ausam. Ma ei tea miks, aga tundub.