Liikuva või õhus kulgeva sihtmärgi tabamine nõuab enamat kui head päästikukontrolli. Enne lasku tuleb hinnata sihtmärgi liikumissuunda, kiirust, vahemaad ja ohutut tausta. Sihtmärk liigub edasi nii laskuri ettevalmistuse kui ka lendkeha teekonna ajal. Seetõttu valitakse sihtimispunkt märgi eeldatava asukoha, mitte üksnes nähtava asendi järgi.
Liikuva märgi korral on rütm sama tähtis kui tehnika. Laskuri keha ja relv peavad liikuma sihtmärgiga ühtses, katkestusteta rütmis; ainult kätega kaasa tõmbamine muudab liigutuse rabedaks. Pilk püsib märgil ning lask sooritatakse loomuliku liikumise sees. Harjutamise eesmärk ei ole üksnes tabamuste kogumine, vaid võime lugeda kiirust, hoida tasakaalu ja teha otsus rahulikult.
Lendava sihtmärgi puhul lisandub kolmas mõõde. Märk võib tõusta, laskuda, külgsuunas kanduda või tuule mõjul kurssi muuta. Droonindus annab sellele hea võrdluse: drooni juhtides tuleb korraga hinnata kõrgust, suunda, kiirust ja järgmist võimalikku asendit. Sama ruumitaju on vajalik ka lendava märgi jälgimisel. Droon ei ole sihtmärk, vaid aitab mõista, kui kiiresti võib õhus liikuva objekti trajektoor muutuda.
Õige sihtimispunkt sõltub oluliselt relvast ja laskemoonast. Vintraudse relva kuul väljub tavaliselt suurusjärgus 700–1000 meetrit sekundis. Sileraudse relva haavlilaeng liigub üldjuhul umbes 350–450 meetrit sekundis ning aeglustub kiiremini. Kiire märgi puhul tuleb sileraudse relvaga arvestada enamasti suurema ennetusega; vintraudse relva puhul on lendkeha teel viibimise aeg lühem. Tegelikku tulemust mõjutavad siiski relv, padrun, vahemaa, ilmaolud ja märgi kiirus.
Tondi Lasketiiru droonikoolituse ja lendavate sihtmärkide laskmise pakett seob need oskused üheks juhendatud tervikuks. Koolitus algab ühise sissejuhatusega ning jätkub väikestes rühmades drooni kontrollitud juhtimise ja lendava sihtmärgi jälgimise ning tabamise põhimõtete praktilise õppega. Varustus, kaitsevahendid, laskemoon ja instruktorite tugi on paketis olemas.