E-õpe ja distantsõpe Tondi Lasketiirus
- E-R 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Striker- ehk löökuriga püstolis lööb padrunipistikut vedruga pingutatud löökur, mis liigub sirgjooneliselt sulguri sees. Kukega püstolis pöörleb hoopis vedruga kukk ette ja lööb lööknõela. Laskmise tulemus on sama. Erinevus on päästikus: kui pikk ja raske on vajutus, kas iga lask tundub ühesugune, mitu hooba relval on ja kuidas relva ohutult kanda. Allpool selgitame mõlemat mehhanismi, võrdleme neid tabelis ja ütleme ausalt, millal on kumbki parem valik. Juhend on mõeldud relvaloa taotlejale, uuele relvaomanikule ja ka sulle, kes tahad enne lasketiiru tulekut lihtsalt aru saada, mida käes hoiad.
Löökuriga püstolis pole eraldi kukke. Sulguri sees on löökur, sisuliselt pikk lööknõel koos oma vedruga. Kui sulgur liigub tagasi ja ette, jääb löökur päästikumehhanismi taha kinni ning vedru on osaliselt või täielikult pingul.
Päästikule vajutades juhtub kaks asja korraga. Esiteks lõpetab päästik paljudes mudelites löökuri pingutamise, nii et vajutuse alguses on tunda kerget liikumisvaba osa ja siis vastupanu. Teiseks vabastab ta löökuri, mis paiskub sirgjooneliselt ette ja lööb pistikut. Seejärel teeb sulgur tagasilöögi jõul tsükli ja löökur jääb taas ootele.
Sellest tuleneb löökuriga püstoli peamine omadus: iga vajutus on sama. Esimene ja viieteistkümnes lask tunduvad ühesugused, sest mehhanism lähtestub igal korral samasse asendisse. Algajale on see suur pluss, sest pole vaja harjuda kahe erineva päästikutundega.
Teine omadus on lihtsus. Väliseid hoobasid on vähe, sageli on ainus nähtav ohutuselement päästiku keskel olev väike keel, mis takistab päästikul liikumast, kui sõrm ei vajuta otse peale. Lisaks on enamikul neist relvadest sisemised blokeeringud.
Kukega püstolis on relva tagaosas pöörlev kukk, mida liigutab eraldi vedru. Kui kukk on vinnas ja päästikule vajutatakse, vabaneb kukk, pöörleb ette ja lööb lööknõela, mis omakorda lööb pistikut. Lööknõel on siin lühike ja kerge; jõu annab kuke mass ja vedru.
Kukega püstolid jagunevad päästiku järgi kolmeks:
Kukega püstoli tugevus on paindlikkus. Üksiktoimelise päästikuga saab väga puhta ja kerge vajutuse, mida sportlaskurid hindavad. Kahetoimelise esimese lasuga on pikk teekond enne lasku omamoodi lisaohutus. Lisaks näed ja tunned pöidlaga, kas kukk on vinnas.
Nõrk koht on keerukus: rohkem osi, rohkem hoobasid ja DA/SA puhul kaks erinevat päästikutunnet, mille vahel tuleb osata üle minna.
Inglisekeelsetes aruteludes kõlab sageli küsimus, kas löökuriga püstol on üksik- või kahetoimeline. Vastus pole nii lihtne, kui tundub. Rahvusvaheline politsei relvainstruktorite ühendus IALEFI märgib, et SAAMI uuemad määratlused hõlmavad ka löökurit: üksik- ja kahetoime mõisted kehtivad nii kuke kui ka löökuri kohta, olenevalt sellest, mida päästik teeb.
Praktikas tähendab see:
Seepärast ära vali relva sildi järgi. Küsi või proovi, milline on päästiku teekond, raskus ja lähtestumine konkreetsel mudelil. Seda saab teada ainult relva käes hoides.
| Omadus | Löökuriga püstol | Kukega püstol |
|---|---|---|
| Löögimehhanism | Löökur liigub sirgjooneliselt sulguris | Kukk pöörleb ja lööb lööknõela |
| Päästikutunne | Iga lasu juures ühesugune | SA: lühike ja kerge; DA/SA: esimene pikk, järgmised lühikesed; DAO: alati pikk |
| Välised hoovad | Vähe, sageli ainult päästikukeel | Sageli kaitseriiv ja/või kuke mahalaskmise hoob |
| Profiil | Sile, kitsas, ei takerdu riietesse | Väljaulatuv kukk võib riietesse takerduda |
| Vinnastatuse kontroll | Raskem näha, osal mudelitel indikaator | Kukk on nähtav ja käega tuntav |
| Hooldus ja osad | Tavaliselt vähem osi, lihtsam lahti võtta | Rohkem osi, mehhanism keerukam |
| Kaal | Sageli plastraam, kergem | Sageli metallraam, raskem, tagasilöök pehmem tunda |
| Õppimine | Üks päästikutunne, kiire algus | DA/SA nõuab kahe tunde harjutamist |
| Tüüpiline kasutus | Teenistus, igapäevane kandmine, praktiline laskmine | Sportlaskmine, klassikalised teenistusrelvad, kogujad |
Tabel kirjeldab tüüpilisi lahendusi, mitte reegleid. On metallraamiga löökurpüstoleid ja plastraamiga kukkpüstoleid, ning hea kukkpüstoli kahetoimeline päästik võib olla meeldivam kui odava löökurpüstoli oma.
Mõlemat tüüpi kaasaegsed püstolid on ohutud, kui nendega õigesti ümber käia. Erinevus on selles, kus ohutus asub.
Löökuriga püstolis on ohutus suures osas sees. Levinuim lahendus on lööknõela blokeering: Eesti Vikipeedia kirjeldab, et see on enamasti poolautomaatrelvades ja revolvrites ning on otse päästikuga ühenduses, nii et lööknõel saab liikuda alles päästikule vajutades. Välist kaitseriivi paljudel mudelitel pole. See tähendab, et ainus ohutus, mida laskur ise juhib, on sõrm päästikult eemal ja korralik kabuur, mis katab päästiku.
Kukega püstolis on sageli rohkem väliseid valikuid: kaitseriiv, kuke turvaline mahalaskmise hoob või mõlemad. Need annavad laskurile kontrolli, aga nõuavad ka harjutamist. Pinge all unustatud kaitseriiv tähendab, et relv ei lase; harjutamata kuke mahalaskmine on aga ise ohukoht.
Sportlaskmises on mõlemad süsteemid võrdselt lubatud, kuid kandmisreeglid arvestavad nende erinevusega. Näiteks praktilise laskmise püstolireeglites on eraldi kirjas, et kabuuris kantavas relvas ei tohi olla salve ning relva kukk või löökur peab olema maha lastud.
Meie tiirus kehtib iga relva kohta sama põhimõte, olenemata mehhanismist: relv on alati laetud, kuni oled ise veendunud vastupidises, ja sõrm jääb päästikult ära, kuni sihik on märgil. Kui need harjumused pole veel automaatsed, loe läbi lasketiiru reeglid enne esimest külastust.
Lühidalt: mitte midagi, mis puudutaks löögimehhanismi. Relvaseadus liigitab relvi mõõtmete ja laskemoona paigutuse järgi. Püstol on kuni 600 mm üldpikkuse ja kuni 300 mm rauapikkusega tulirelv, mille padrunid on salves ühes või mitmes reas; revolver on samade mõõtmetega trumliga relv. Kas sees on kukk või löökur, liigitust ei muuda.
Sama kehtib relvaeksami kohta. Politsei- ja Piirivalveameti laskekatse juhendi järgi tehakse püstoli laskekatse vintraudsest püstolist: 3 lasku 15 meetri kauguselt (alla 63,5 mm rauaga relva puhul 10 meetrilt), aega on 15 sekundit ja läbimiseks peab vähemalt 2 lasku märki tabama. Püstoli salv peab olema enne stardimärguannet relva küljes.
Praktiline järeldus eksamiks: vali relv, millega oled harjunud. Kui oled harjutanud löökurpüstoliga, ära vaheta eksamipäeval DA/SA kukkpüstoli vastu, sest esimene raske vajutus üllatab. Kui harjutasid kukkpüstoliga, tea, kas alustad kahe- või üksiktoimeliselt.
Relvaluba ise annab PPA selgituse järgi õiguse käidelda loale kantud relva või sama liiki relva, nii et mehhanismi vahetus hiljem uut luba ei nõua, kui relva liik jääb samaks. Seaduse detailide puhul, näiteks kui plaanid relva ostu või üleandmist, küsi täpsustust otse PPA-lt, sest nõuded võivad muutuda.
Õige vastus sõltub sellest, milleks relva kasutad. Siin on kriteeriumid, mida soovitame kaaluda.
Enamik algajaid saab kiiremini kindla tulemuse löökurpüstoliga, sest üks päästikutunne tähendab, et kogu tähelepanu läheb sihtimisele ja hingamisele. Kukkpüstol on samuti hea esimene relv, kui oled valmis harjutama mõlemat vajutust.
Kui eesmärk on täpsus paberil, on üksiktoimelise kukkpüstoli lühike ja puhas päästik suur eelis. Paljud sportlased hindavad ka metallraami massi, mis vähendab tagasilöögi tunnet. Samas on ka praktilise laskmise võistlustel löökurpüstolid levinud, sest neid on lihtne hooldada ja kiire tempo juures on ühtlane päästik väärtus. Täpsuse taga olevast teadusest ja praktikast kirjutasime pikemalt artiklis täpsus laskmisel.
Löökurpüstoli sile profiil ja väheste hoobade arv on kandmisel plussiks: pinge all on vähem asju, mida meeles pidada. Kahetoimelise kukkpüstoli pikk esimene vajutus on teistele laskuritele aga kindlustunne, et juhuslik vajutus ei lõpe lasuga nii kergelt. Mõlemal juhul otsustab ohutuse kvaliteetne kabuur ja regulaarne treening.
See on sageli tähtsam kui mehhanism. Kui pöial ei ulatu mugavalt kaitseriivini või sõrm ei saa kahetoimelise päästiku pikal teekonnal õiget asendit, ei aita parim mehhanism. Löökurpüstolitel on tihti vahetatavad käepideme tagaosad, kukkpüstolitel õhemad või paksemad käepidemekatted.
Löökurpüstol on tavaliselt lihtsam lahti võtta ja puhastada. Kukkpüstoli mehhanism nõuab natuke rohkem tähelepanu, eriti kui relv on vanem. Kui sul on juba relv, aga mehhanism tundub kinnine või päästik ebaühtlane, tasub see lasta spetsialistil üle vaadata.
Tondi Lasketiirus näeme iga nädal inimesi, kes on enne tulekut internetis loetud väitluste põhjal juba otsustanud, kumb mehhanism on “parem”. Siis lasevad nad mõlemat ja avastavad, et nende käes käitub relv hoopis teisiti, kui foorumid lubasid.
Meie kogemus on lihtne: algaja tulemused paranevad kõige rohkem siis, kui ta õpib korralikku haaret, ühtlast päästikuvajutust ja hingamist. Seda õpetame individuaalselt ja praktilise juhendamisega, ning mehhanismi valik muutub selle järel palju selgemaks. Löökurpüstol annab tavaliselt kiirema alguse; kukkpüstol õpetab päästikutööd sügavamalt, sest DA ja SA vahel üleminek ei andesta hooletust.
Rõhutame ka seda, mida väitlused tavaliselt ei maini: ohutus ei sõltu kaitseriivist, vaid peast. Turvateadlikkus, rahulik meel ja seaduslike nõuete järgimine on meie koolituste alus, sest relv, mille mehhanismi sa ei tunne, on ohtlikum kui ükskõik milline tehniline lahendus. Seepärast soovitame kõigil, kes relva ostu kaaluvad, lasta enne mõlemat tüüpi, võrrelda neid samal rajal ja alles siis otsustada.
— Instructor TO
Kõige kiirem viis vahe selgeks saada on lasta löökuri- ja kukkpüstolit järjest, instruktori kõrval. Meie püstoli käsitsemise kursus sobib nii relvaomanikule kui huvilisele. Relvakäsitsemise koolitus maksab 175 € ja relvaloa taotleja koolitus kinkekaardina 280 €. Kui tahad lihtsalt esimest korda proovida, on pakett “Minu esimene pauk” 45 € ja leiad selle teiste elamuspakettide kõrval kinkekaartide lehelt. Oma relvaga laskurile on relvaomaniku teenustes laskeraja rent 125 € inimese kohta ja relvahooldus 130 €. Kursuste hindade täpsema võrdluse leiad lehelt relvakoolituse hind Eestis.
Ei ole, kui sellega õigesti ümber käia. Enamikul kaasaegsetel löökurpüstolitel on päästikukeel ja sisemine lööknõela blokeering, mis takistavad lasku ilma päästikule vajutamata. Ohutuse tagavad sõrm päästikult eemal ja päästikut kattev kabuur.
Mehhanism üksi täpsust ei määra. Üksiktoimelise kukkpüstoli kerge ja lühike päästik teeb täpse lasu lihtsamaks, kuid hea päästikutööga laskur saavutab sama tulemuse ka löökurpüstoliga. Rohkem mõjutavad tulemust haare, sihtimine ja harjutamine.
Jah. PPA laskekatse nõuab vintraudset püstolit, kuid ei sea tingimusi löögimehhanismile. Nõuded on samad: 3 lasku 15 sekundiga ja vähemalt 2 tabamust.
DA/SA kukkpüstolis on esimene vajutus pikk ja raske, sest päästik vinnastab kuke, järgmised on lühikesed ja kerged. Algaja tõmbab esimese lasu sageli märgist mööda või laseb teise lasu ootamatult kiiresti. Mõlema vajutuse harjutamine juhendaja käe all lahendab selle mõne treeninguga.