Tule kasuta püssirohtu lasketiirus, mitte tänaval!
- E-R 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Kui lendad drooniga, pead esmalt registreerima ennast käitajana ja omandama drooni klassile vastava pädevuse, kontrollima enne lendu piiranguid ning vältima kaamera suunamist inimestele, keda oleks salvestiselt võimalik tuvastada. Drooni ohutus ja privaatsus käivad käsikäes: lennuohutuse nõuded tulevad EASA-lt ja Transpordiametilt, andmekaitse reeglid aga Andmekaitse Inspektsioonilt. Mõlema eiramine toob kaasa õigusliku vastutuse, mitte ainult trahvi.
Lühidalt:
- Enne drooni lendamist peab registreerima käitaja ning omama sobivat pädevust, eriti suuremate või kaameraga droonide puhul.
- Drooni registri ja kaugidentifitseerimise nõuded lähitulevikus süvenevad, muutes anonüümse lendamise keeruliseks ja jälgitavaks.
- Kaamera jäädvustus muutub isikuandmeks, kui see võimaldab tuvastada inimesi, ning selle kasutamise puhul tuleb järgida isikuandmete kaitse reegleid.
- Enne lendu tuleb kontrollida seadmete, keskkonna ning privaatsusnõuete täitmist, vältides juhuslikke salvestusi isikutest või eraomandist.
- Regulatsioonid suunduvad rangemasse jälgimisse ja privaatsuse kaitse tugevdamisse, mis nõuab juhilt suuremat teadlikkust ja ettevalmistust.
Euroopa Liidu drooniregulatsioon jaguneb kolmeks kategooriaks: avatud, eri ja sertifitseeritud. Avatud kategooria katab enamiku harrastuslendudest ja jaguneb alamklassidesse A1, A2 ja A3 sõltuvalt drooni massist ja klassimärgistusest. Erikategooria puudutab riskantsemaid operatsioone, kus tuleb esitada riskihinnang või kasutada standardstsenaariumit.
C-klassimärgistus mõjutab otseselt, kui lähedale inimestele tohib lennata ja millist pädevust see nõuab: madalama klassiga droon lubab lähemale lennata, kõrgema klassiga droon nõuab suuremat vahemaad ja rangemat koolitust.
See suund tähendab, et lähiaastatel muutub anonüümne lendamine praktiliselt võimatuks: iga droon jätab digitaalse jälje.
Drooni kaamera jäädvustus muutub isikuandmeteks niipea, kui pildilt on võimalik inimest tuvastada: näo, kehahoiaku, numbrimärgi või koguni kindla asukoha järgi. Andmekaitse Inspektsiooni juhend selgitab, et drooni suhtes kehtivad täpselt samad reeglid, mis mistahes videokaamera kasutamisel: avalikus kohas filmides tuleb inimesi teavitada nii, et nad saaksid jäädvustamist vältida.
„Ohutuse tagamine“ ei ole omaette õiguslik alus andmete kogumiseks. Iga kord, kui droonikaamera salvestab tuvastatavaid isikuid, peab operaator suutma näidata dokumenteeritud õigustatud huvi, mitte tugineda üldsõnalisele julgeoleku-argumendile.
Praktikas tasub järgida kolme põhimõtet:
EASA privaatsuse käsiraamat rõhutab, et droonid võivad privaatsust riivata enam kui statsionaarne kaamera, sest need pääsevad kohtadesse, kuhu inimesed traditsiooniliselt ei oota pealtvaatajaid.
Professionaalne nõuanne: Enne salvestist mõtle, kas jäädvustus näitab kellegi kodu, autot või tegevust, mida see inimene ise avalikult ei jaga: kui vastus on jah, on tegu isikuandmega.
Transpordiamet on korduvalt rõhutanud, et enamik reeglirikkumisi tekib hooletusest, mitte tahtlikust rikkumisest. Transpordiameti teavitus toob esile, et sensoripõhised kontrollid tuvastavad piirangute rikkumisi oluliselt sagedamini, kui piloodid endid seda tunnistavad: paljud alahindavad, kui lähedal keelualale või inimestele nad tegelikult lendavad.
Enne igat lendu tasub kontrollida:
Kõrguse piirang avatud kategoorias on üldjuhul 120 meetrit, kuid kohalikud tingimused (lennujaamad, riigiasutused, üritused) võivad piirangut oluliselt madalamale tõmmata. Õnnetuse või intsidendi sündmuskoha kohale lendamine on keelatud, sõltumata sellest, kas see on ametlikult tähistatud keelualana. FPV-lennul, kus piloot juhib drooni prillide kaudu, on nõutav eraldi vaatleja, kes hoiab silma peal ümbritseval liiklusel.
Iga droonikäitaja, kelle seade kaalub üle 250 grammi või millel on kaamera ja mis ei kvalifitseeru mänguasjana, peab registreerima oma andmed riiklikus süsteemis. Registreerimine on seotud käitajaga, mitte konkreetse droониga, seega ühe registreeringuga saab lennutada mitut seadet.
Pädevusnõuded sõltuvad drooni massist ja klassimärgistusest:
Riskantsemate operatsioonide korral tuleb taotleda erikategooria luba, kasutades standardstsenaariumit (STS) või eelnevalt hinnatud riskihindamise mudelit (PDRA). Ettevõtted, kes lendavad regulaarselt, võivad taotleda käitaja pädevustunnistust (LUC), mis annab õiguse hinnata riske iseseisvalt, kuid eeldab tugevat organisatsioonilist dokumentatsiooni.
Enne stardinuppu vajutamist tasub läbida kolm kontrolliringi.
Professionaalne nõuanne: Pea alati meeles reeglit, et kui kahtled, kas mingi ala on lubatud, on vastus tavaliselt eitav: kontrolli kaardirakendust, mitte oma mälu.
Droonikoolitustel harjutatakse situatsiooniteadlikkust koos reeglite järgimisega: osaleja õpib hindama riske enne starti, mitte lennu ajal parandama vigu. Koolituse osana käsitletakse ka kaameraga seotud harjutusi, kus osaleja peab ise otsustama, millist kaadrit tohib salvestada ja millist mitte.
Reeglite tundmine ei tähenda ohutust: ohutus tekib siis, kui reegel muutub automaatseks reaktsiooniks, mitte meeldetuletuseks.
Rohkem infot koolituste ja lasketiiru teenuste kohta leiab Tondi Lasketiiru kodulehelt.
Suund on selge: rohkem registreerimist, rangem kaugidentifitseerimine ja väiksem tolerants privaatsuse rikkumiste suhtes. See ei ole karistuslik trend, vaid vastus droonide kasvavale levikule linnaruumis ja avalikel üritustel.
Kõige mõistlikum on hoida oma registreering ja pädevus ajakohasena ning küsida enne igat salvestist, kas jäädvustus vajaks kellegi nõusolekut. See küsimus säästab hiljem nii selgitusi ametile kui piinlikke vestlusi naabritega.
— Instructor TO
EASA privaatsuse käsiraamat selgitab, kuidas vältida sihtimist ja andmete liigset jagamist. Transpordiameti teavitus katab praktilised lennureeglid ja registreerimise. AKI kaamerajuhend vastab küsimusele, millal droonivideo muutub isikuandmeks.
This article is general information, not a substitute for advice from a qualified lawyer. Consult a qualified legal professional about your own circumstances before acting on anything here.
Avalikus kohas lennutamine on üldjuhul lubatud, kui järgid oma drooni klassile vastavaid kõrguse ja kauguse piiranguid ning kontrollid enne lendu ajutisi keelualasid Transpordiameti kaardirakenduse abil. Kaamera kasutamisel kehtivad lisaks andmekaitsenõuded, kui pildile jäävad tuvastatavad isikud.
Salvestis muutub isikuandmeks siis, kui sellelt on võimalik inimest tuvastada näo, kehahoiaku, numbrimärgi või asukoha järgi, nagu selgitab AKI juhend. Sellisel juhul kehtib teavitamiskohustus ja vajadus dokumenteeritud õigustatud huvi järele.
Registreerimiskohustus kehtib igale käitajale, kelle droon kaalub üle 250 grammi või millel on kaamera ja mis ei ole mänguasi. Registreerimine on seotud käitajaga, mitte üksikseadmega, mistõttu ühe registreeringuga saab lennutada mitut droони.
Valik sõltub drooni massist ja klassimärgistusest: väiksemad C0 ja C1 klassi droonid jäävad A1 alla, A2 nõuab eksamit ja lubab lähemale asustatud aladele lennata, A3 sobib suurematele droonidele, mida tohib lennutada ainult inimestest ja hoonetest eemal, nagu kirjeldab Transpordiameti infovoldik.
Vastutus lasub käitajal, kes juhtis drooni või kelle nimel see registreeritud on, ja tõsisema kahju korral võib kaasneda tsiviilvastutus ohvri ees. Regulaarselt lendavatel operaatoritel tasub kaaluda vastutuskindlustust, kuna ilma selleta jääb kahjunõue täielikult käitaja kanda.