Suurhaavel või kuul: mis vahe on ja millal kumbagi valida

Suurhaavel (inglise keeles buckshot) ja kuul (slug) on kaks eri moodi laadida sama sileraudset püssi. Suurhaavlipadrun saadab teele parve suuri haavleid, mis hajuvad lennu ajal laiali. Kuulpadrun saadab teele ühe raske lendkeha, mis lendab otse sinna, kuhu sihtisid. Lühike vastus on see, et haavlid annavad lähedal laia tabamusala ja andestavad sihtimisvigu, kuul aga annab täpsuse, läbistusvõime ja pikema kasuliku laskekauguse. Allpool vaatame, mida see tähendab tiirus, jahil ja seaduse silmis Eestis ning meie naaberriikides.

Lühidalt

• Suurhaavel on mõeldud lühikesele kaugusele: haavliparv laieneb iga meetriga ja tabamus jaguneb mitme haavli vahel.
• Kuul on üks lendkeha, mis käitub pigem nagu vintpüssi kuul: täpsem, pikema ulatusega, kuid ka ohtlikum, kui see sihtmärgist mööda läheb.
• Tagasilöök tundub kuuliga tavaliselt teravam, seega vajab see kindlamat asendit ja paremat püssi õlga surumist.
• Ohutusnõuded erinevad: haavlite ja kuuli jaoks on vaja eri laskesuunda, kuulipüüdurit ja ohuala, mistõttu otsustab laskemoona tiirus alati juhendaja.
• Seadus erineb riigiti: näiteks Taanis on kuulpadrunid sileraudses jahipüssis keelatud, Eestis aga kehtivad jahireeglid, mida tuleb enne jahti alati üle kontrollida.

Sisukord

• Mis on haavelpadrun ja mis on kuulpadrun
• Kuidas haavlid ja kuul lennul käituvad
• Suurhaavel ja kuul kõrvuti
• Tagasilöök ja laskeasend
• Ohutus: miks tiir neid erinevalt kohtleb
• Mida ütleb seadus Eestis ja naaberriikides
• Kumb valida jahil
• Meie vaade
• Proovi vahet ise Tondi lasketiirus
• Korduma kippuvad küsimused
• Allikad

Mis on haavelpadrun ja mis on kuulpadrun

Sileraudse püssi padrun koosneb hülsist, süütekapslist, püssirohust, vahetükist ja lendkehast. Just lendkeha ehk see, mis rauast välja lendab, teebki vahe. Eesti relvaseadus käsitleb laskemoona ja selle osi eraldi mõistetena ning seab ka lasketiirudele ja laskepaikadele omad nõuded.

Praktikas jagunevad sileraudse püssi padrunid kolme suurde rühma:

1. Linnuhaavel. Sadu väikeseid haavleid. Kasutatakse lindude jahil ja savitaldrikute laskmisel. Parv on tihe ja lai, kuid üksik haavel on kerge ja kaotab kiiresti energia.
2. Suurhaavel. Mõni kuni paarkümmend tunduvalt suuremat haavlit. Iga haavel kannab rohkem energiat kui linnuhaavel, kuid parv hajub siiski laiali. Inglise keeles on selle nimi buckshot, sest seda kasutati ajalooliselt hirvejahil.
3. Kuul. Üks raske lendkeha, mis täidab kogu raua läbimõõdu. Levinud on rihvelduse ehk soontega kuulid, mis on mõeldud siledale rauale, ja nn sabot-kuulid, mis on ümbritsetud plastkestaga ning sobivad paremini vintraudsetele kuulirauadele.

Mõlemad, nii suurhaavel kui kuul, on palju võimsamad kui linnuhaavel. Seepärast käsitletakse neid tiirus ja jahil eraldi ning nende kasutamise üle otsustatakse teadlikult, mitte juhuslikult.

Kuidas haavlid ja kuul lennul käituvad

Hajuvus ja tabamusala

Suurhaavli suurim eelis on hajuvus. Kui haavliparv rauast välja lendab, liigub see esmalt kompaktse pilvena ja hakkab siis laienema. Lähedal tabab peaaegu kogu parv sihtmärki, kaugemal lähevad osad haavlid juba mööda. Tulemus: lähedal on tabamine kerge, sest väike sihtimisviga ei pruugi tähendada möödalasku. Kaugemal aga väheneb tabanud haavlite arv ja koos sellega ka mõju.

Kuul ei hajugi. Kuhu sihid, sinna see lendab, eeldusel et püss on sisse lastud ja laskur teeb päästmise puhtalt. See tähendab, et kuuliga pole sihtimisvigade jaoks varu. Kui haavliparv andestab väikese nihke, siis kuul läheb lihtsalt mööda. Kui tahad aru saada, miks tabamus nihkub, loe meie artiklit levinumatest päästmisvigadest.

Laskekaugus ja energia

Haavlid on kerged ja ümarad, mistõttu kaotavad nad õhutakistuse tõttu kiiresti kiirust. Kuul on raske ja hoiab energiat kauem. Seetõttu on suurhaavel sisuliselt lähilaskmise laskemoon, kuul aga ulatub mitu korda kaugemale. Täpne kasulik kaugus sõltub padrunist, rauast, sihikust ja laskurist, seega on mõistlikum küsida „kui kaugele mina selle relvaga täpselt tabada suudan?“ kui otsida üht universaalset numbrit.

Oluline on ka teine pool sellest kaugusest: see, mis juhtub, kui sihtmärki ei tabata. Ühendkuningriigi tööohutusameti relvaohutuse juhend märgib, et haavlid võivad lennata kuni 300 meetrit, vintpüssi kuul aga kuni 4 km. Sileraudse püssi kuul jääb oma ulatuselt nende kahe vahele, kuid ohuala on igal juhul palju suurem kui haavlitel.

Läbistusvõime

Üks raske kuul tungib sügavale ja läbib takistusi, mida haavlid ei läbi. Jahil tähendab see, et suurt ulukit on võimalik tabada eetiliselt ka kaugemalt. Ohutuse mõttes tähendab see aga, et kuul võib läbida sihtmärgi, õhukese seina või puuoksa ja jätkata lendu. Haavlid kaotavad energia kiiremini ja jagunevad laiali, mistõttu jäävad nad üldiselt lühemale kaugusele pidama.

Suurhaavel ja kuul kõrvuti

Tabel näitab üldist suunda, mitte iga padruni tegelikku käitumist. Tootjate vahel on suured erinevused ja sama padrun võib eri püssides käituda erinevalt. Seepärast lastakse kuulpüss alati enne sisse ja vaadatakse haavlipüssi puhul, milline on parve muster märklaual kindlal kaugusel.

Tagasilöök ja laskeasend

Kui oled lasknud ainult linnuhaavliga savitaldrikuid, võib esimene kuul olla üllatus. Raske lendkeha ja tugev laeng tähendavad, et püss lööb õlga märgatavalt rohkem. Ka suurhaavli padrun annab korraliku tõuke, kuid paljud laskurid kirjeldavad kuuli tagasilööki teravamana.

Mis aitab:

1. Kindel asend. Jalad õlgade laiuselt, keharaskus kergelt ettepoole, mitte kannal tahapoole kaldu.
2. Püss tihedalt õlas. Lõtv kontakt laseb püssil enne löömist hoogu võtta ja just see teeb haiget.
3. Põsk kabal. Ühtlane põsekontakt hoiab silma sihtimisjoonel ja vähendab tõmblemist.
4. Rahulik päästmine. Tagasilöögi ootamine paneb õla ette nõksatama ja see nihutab kuuli, mitte haavliparve, sihtpunktist kõige rohkem kõrvale.

Kuuliga näed täpsusvea kohe märklaual. Seepärast on kuulilaskmine hea tagasiside sellele, kuidas sinu tehnika tegelikult töötab. Põhjalikumalt räägime sellest artiklis täpsusest laskmisel.

Ohutus: miks tiir neid erinevalt kohtleb

Laskemoona valik ei ole ainult tulemuse küsimus, vaid eelkõige ohutuse küsimus. Haavlite jaoks on vaja piisavat ohuala laskesuunas, sest parv hajub laiali ja haavlid lendavad kaugemale, kui paljud esmakordsed külastajad arvavad. Kuul aga nõuab kuulipüüdurit, mis peab kinni lendkeha, mis käitub pigem vintrelva kuuli moodi.

Paar põhimõtet kehtivad igal juhul, olgu padrunis haavlid või kuul:

• Relv on alati laetud, kuni oled ise veendunud vastupidises. Ühendkuningriigi juhend alustab just sellest: iga kord, kui relva kätte võtad, kontrolli, et see on tühi.
• Suue näitab ohutus suunas. Mitte kunagi inimese, oma jala ega tiiru külgseina poole.
• Sõrm on päästikust eemal, kuni sihikud on sihtmärgil ja oled otsustanud lasta.
• Kõvad pinnad ja vesi tekitavad rikošette. Ka kontrollitud keskkonnas ei lasta kivi, metalli ega veepinna suunas.
• Üks inimene juhib tuld. Korraldatud laskmisel annab käsklusi alati üks juhendaja ja kõik teised kuuletuvad.

Need reeglid on kirja pandud ka meie lasketiiru reeglites, mille iga külastaja enne laskmist läbi käib.

Mida ütleb seadus Eestis ja naaberriikides

Laskemoona kasutamise reeglid sõltuvad sellest, kus ja milleks sa lased. Meie külastajad tulevad Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist ja Ühendkuningriigist ning kõigis neis kehtivad omad reeglid. Allpool on lühiülevaade, kuid jahile minnes kontrolli alati oma riigi kehtivat õigust.

Eesti

Eestis reguleerib relvi, laskemoona ja lasketiirusid relvaseadus, mille eraldi peatükk käsitleb lasketiirusid ja laskepaiku. Harjutuslaskmine käib selleks ette nähtud tiirus või laskepaigas, kus ohutuse eest vastutab tiiru pidaja ja juhendaja.

Huvitav detail relvaloa taotlejale: Politsei- ja Piirivalveameti relvaeksami püssi laskekatse sooritatakse vintraudsest väikesekaliibrilisest .22 LR püssist, mitte sileraudsest jahipüssist. Seega ei pea sa eksami jaoks haavli ja kuuli vahet praktikas valdama, kuid relvaomanikuna pead mõistma, mida su relv ja laskemoon teevad. Loa saamise sammud ja relva hoidmise reeglid on koondatud PPA relvaloa meelespeasse.

Jahil kehtivad lisaks jahiseaduse ja jahieeskirja nõuded, mis seovad relva, laskemoona ja ulukiliigi. Need nõuded võivad muutuda, seega küsi enne hooaega oma jahiseltsist või kontrolli kehtivat teksti Riigi Teatajast.

Soome

Soome jahiseadus keskendub jahivahenditele ja -meetoditele ning loomade asjatu kannatuse vältimisele. Seaduse 33. paragrahv keelab teatud jahivahendid, sealhulgas automaat- ja poolautomaatrelvad, mille salves on üle kolme padruni. Haavli või kuuli valik käib Soomes seega alati koos küsimusega, kas valitud vahend tapab looma kiiresti ja kindlalt.

Rootsi

Rootsis peab jahirelva loa saamiseks üldjuhul olema sooritatud jahieksam ning eksami nõuded seab Naturvårdsverket. Rootsi politsei selgitab ka nn relvagarderoobi põhimõtet, mis piirab, mitu jahirelva ja millisel otstarbel üks inimene omada saab.

Taani

Taani reeglid on selles teemas kõige rangemad. Jahirelvade ja laskemoona määrus keelab kuulpadrunite kasutamise sileraudses püssis jahil ning piirab tugevalt pliihaavlite kasutamist nii jahil kui ka savitaldrikulaskmisel. Taanlasele, kes on kuulipadrunit näinud ainult filmides, võib kuuliga laskmine Eesti tiirus olla esimene kord.

Ühendkuningriik

Ühendkuningriigis rõhutab tööohutusamet, et relvade kasutamisel tuleb arvestada lendkeha ulatusega ja korraldatud laskmisel peab üks inimene kontrollima kõiki tulekäsklusi. Haavlite ja kuulide erinev ulatus tähendab erinevaid ohualasid ja kuulipüüdureid.

Kumb valida jahil

Jahil määravad valiku kolm asja: ulukiliik, laskekaugus ja seadus. Mõned üldised põhimõtted, mis kehtivad enamikul juhtudel:

• Kaugemale ja suurema ulukini on kuul enamasti eetilisem valik, sest täpne tabamus annab kiire ja kindla tulemuse.
• Lähedasel kaugusel ja liikuva sihtmärgi korral annab suurhaavel laiema tabamusala, kuid mõju langeb kaugusega kiiresti. Liikuva sihtmärgi tehnika kohta loe meie artiklit liikuva ja lendava sihtmärgi laskmisest.
• Liha kahjustus sõltub mõlema puhul tabamuskohast. Hästi paigutatud kuul on parem kui halvasti paigutatud haavliparv.
• Taust loeb. Kuuliga lastes pead olema kindel, mis on sihtmärgi taga, sest möödalask või läbilask lendab kaugele.

Kui sa ei ole kindel, kas sinu valitud padrun on lubatud just selle ulukiliigi jahil, ära oleta. Küsi oma jahiseltsi jahijuhatajalt või relvainstruktorilt enne, kui padruni salve paned.

Meie vaade

Meie juurde tulevad nii esmakordsed laskjad kui kogenud relvaomanikud ning haavli ja kuuli küsimus tekib mõlemal. Esmakordne laskja on tihti näinud filme, kus püss lõhub kõik ees oleva, ja ootab, et suurhaavel teeb sihtimise tema eest ära. Kogenud jahimees teab, et nii see ei ole: haavliparv aitab vaid lähedal ja kuul ei andesta midagi.

Meie jaoks on selle teema tuum ohutus ja teadlikkus, mitte võimsus. Enne iga lasku käime läbi suue suuna, sõrme asendi ja relva kontrolli, olgu padrunis mis tahes. Kuuli puhul paneme lisaks rõhku kindlale asendile, sest teravam tagasilöök paneb paljud end ette valmistama ja see rikub lasu. Me juhendame individuaalselt, sest kahe inimese probleem on harva sama.

Meie kogemus ütleb, et kuul on parim õpetaja. Kui inimene näeb märklaual, kuhu tema lask tegelikult läks, hakkab ta oma tehnikast hoopis teisiti mõtlema. Haavliga saab end petta, kuuliga mitte. Just see eneseteadlikkus, rahulikkus ja kontroll on see, mida laskmine meie arvates inimesele kõige rohkem annab.

— Instructor TO

Proovi vahet ise Tondi lasketiirus

Kõige kiirem viis haavli ja kuuli vahet mõista on lasta mõlemaga instruktori kõrval. Tondi Lasketiir Tallinnas on Baltikumi suurim lasketiir ja me juhendame iga laskjat individuaalselt, ohutusinstruktaažist esimese lasuni.

• Esimest korda laskjale sobib alustamiseks elamuspakett „Minu esimene pauk“ hinnaga 45 €. Samalt lehelt leiad ka teised paketid, näiteks „Suur Pauk“ 65 € ja „Adrenaliinilaks“ 138 €. Paketi sisu ja relvad on kirjas iga paketi juures.
• Relvaomanikule pakume laskeraja renti ja harjutuskaarte: laskeraja rent 125 € inimese kohta, 10 korra kaart 150 € ja 20 korra kaart 200 €. Relvakäsitsemise koolitus maksab 175 €.
• Relvaloa taotlejale on relvaloa taotleja koolitus 280 €, mida saab osta ka kinkekaardina. Kursuste hindade võrdluse leiad meie relvakoolituse hinna ülevaatest.

Korduma kippuvad küsimused

Kas suurhaavel on lähedalt alati parem kui kuul?

Lähedal annab suurhaavel suurema tabamusala ja andestab väikese sihtimisvea. See ei tee seda automaatselt paremaks: kuul on lähedal samuti väga täpne ja läbistab rohkem. Valik sõltub sellest, mida tabada tahad, mis on sihtmärgi taga ja mida seadus lubab.

Kas kuuli saab lasta igast sileraudsest püssist?

Enamik kuule on mõeldud siledale rauale, kuid kõik kuulid ei sobi iga püssi või kitsendiga. Sabot-kuulid on üldiselt mõeldud vintraudsele kuulirauale. Kontrolli alati relva ja padruni tootja juhiseid ning küsi kahtluse korral relvasepalt või instruktorilt.

Kas kuuli tagasilöök on palju tugevam?

Enamik laskjaid tunneb kuuli tagasilööki teravamana kui suurhaavli oma, kuid erinevus sõltub padrunist ja püssist. Kindel asend ja tihedalt õlga surutud püss vähendavad ebamugavust oluliselt. Esmakordsel laskjal tasub alustada instruktori juuresolekul.

Kas relvaeksamil on vaja lasta haavli- või kuulpadrunitega?

Ei. PPA relvaeksami püssi laskekatse sooritatakse .22 LR vintraudsest väikesekaliibrilisest püssist. Sileraudse püssi laskemoona tundmine on siiski osa relvaomaniku vastutusest ja tuleb kasuks igal jahil.

Allikad

• Relvaseadus, Riigi Teataja
• Laskekatse, Politsei- ja Piirivalveamet
• Relvaloa meelespea, Politsei- ja Piirivalveamet
• Safe use of guns AIS43, Health and Safety Executive
• Metsästyslaki 615/1993, Finlex
• Vapen för jakt, Polisen
• Bekendtgørelse om våben og ammunition der må anvendes til jagt m.v., Retsinformation