Shooting at the range
- Mo-Su 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Skeet ja sporting on mõlemad haavlirelvaga laskmine lendavate savitaldrikute pihta, aga kogemus on täiesti erinev. Skeet toimub kindla kujuga väljakul, kus taldrikud lendavad iga kord samu radu pidi ning võit tuleb kordamisest ja rütmist. Sporting meenutab jahti: rajal on mitu eri laskekohta, iga koht pakub uut nurka, kiirust ja kaugust ning ükski seeria ei ole eelmisega sama. Kui tahad tehnika selgeks saada ja võistlusspordis edeneda, alusta skeet’ist. Kui käid jahil või tahad vaheldust, vali sporting. Allpool selgitame, kuidas kumbki ala käib, mis relva ja padruneid vaja on ning kuidas Eestis alustada.
Lendava taldriku laskmisel on maailmas vähemalt 20 eri reeglitega distsipliini, mis jagunevad laias laastus kolme peresse: trap, skeet ja sporting. Neid on hea korraga silmas pidada, sest „skeet või sporting“ küsimus tekib tihti just siis, kui inimene on trap’i kõrvalt juba kuulnud.
Eesti Laskurliidu arengukava järgi on laskesport üks vanemaid ja enim harrastatavaid spordialasid maailmas ning rahvusvahelisse laskespordi organisatsiooni ISSF kuulub 163 liikmesorganisatsiooni. Eestis on laskesporti sama dokumendi järgi harrastatud üle 90 aasta.
Skeet’i väljak on poolring. Selle kahes otsas seisavad viskemasinate majad: kõrge maja ühel ja madal maja teisel pool. Kõrgest majast väljub taldrik kõrgemalt ja langeb, madalast majast tõuseb taldrik madalalt üles. Poolringil on seitse laskekohta ning kaheksas koht asub majade vahel keskel. Laskur liigub seeria jooksul kohalt kohale, nii et sama taldrikurada tuleb tabada kord vasakult, kord paremalt ja kord peaaegu risti.
Skeet’i reeglid on täpselt kirjas ISSF-i haavlilaskmise reeglistikus. Kaks reeglit teevad olümpia-skeet’i eriti nõudlikuks:
Rahvuslikes ja harrastusvormides, näiteks inglise skeet’is, on reeglid leebemad: relva võib hoida juba palge ees ja taldrik väljub kohe käskluse peale. Seetõttu on harrastus-skeet algajale märgatavalt lihtsam kui olümpiavorm.
Hindamine on lihtne: iga taldrik on kas tabatud või möödas. Taldrik loetakse tabatuks, kui sellest lendab nähtav tükk. Seeria koosneb tavaliselt 25 taldrikust, millest osa visatakse üksikult ja osa paarikaupa, kui mõlemast majast tuleb taldrik korraga. Tulemus on lihtsalt tabatud taldrikute arv. Just see läbipaistvus teeb skeet’ist hea ala enda arengu mõõtmiseks: kui eelmisel kuul tabasid 15 ja nüüd 19, oled päriselt paremaks läinud.
Kuna trajektoorid korduvad, saad keskenduda puhtalt tehnikale: jalgade asend, relva ühtlane tõstmine palge vastu, silma fookus taldrikul, ettepanek ja läbiviik, ehk relva liikumise jätkamine pärast lasku. Skeet sunnib lihvima harjumusi, mida hiljem igal pool vaja läheb. Laskurliidu arengukava rõhutab, et mõlemad formaadid arendavad haavlilaskuri oskusi, ja paljud sportlased kasutavad skeet’i alustehnika lihvimiseks enne keerulisemate radade juurde minekut.
Sporting’ut kutsutakse sageli „golfiks haavlipüssiga“. Rada on rajatud maastikule: metsaservale, nõlvale, vee äärde. Igal laskekohal on oma viskemasinad, mis jäljendavad kindlat jahiolukorda. Ühes kohas tõuseb taldrik kõrgele nagu lendu tõusev part, teises veereb see mööda maad nagu jänes, kolmandas sööstab see üle pea nagu tuvi.
Shotgun World Cupi ala-ülevaade selgitab, et sporting’u taldrikud erinevad tugevalt kauguse, kiiruse ja kõrguse poolest, mistõttu eelistavad jahimehed just seda ala. Skeet’is tead pärast paari seeriat, mis tuleb. Sporting’us loed iga kord olukorda uuesti.
Lisaks tavalisele taldrikule, mida kasutatakse ka skeet’is ja trap’is, kasutab sporting eritaldrikuid:
Eritaldrikud muudavad iga raja ainulaadseks. Sama raja eri päevadel läbimine võib tuua eri tulemuse juba ainuüksi tuule ja valguse tõttu.
Sporting’ul on mitu vormi. Inglise sporting toimub laial maastikurajal, kus laskekohti on palju. Kompaktses sporting’us on kõik viskemasinad paigutatud väiksemale alale ja laskur liigub viie koha vahel, nii et sama kogemus mahub tavalise väljaku suurusele. Rahvusvahelises vormis on reeglid rangemad, näiteks relva hoidmise kohta enne taldriku ilmumist. Harrastajale on kompaktne sporting tihti kõige lihtsam sissejuhatus, sest see ei nõua suurt maastikuala.
| Tunnus | Skeet | Sporting |
|---|---|---|
| Väljak | Poolring, 8 laskekohta, kaks maja | Maastikurada või kompaktne ala, igal kohal oma masinad |
| Trajektoorid | Alati samad | Muutuvad koha ja raja järgi |
| Taldrikud | Standardtaldrik | Standard- ja eritaldrikud (mini, midi, battue, jänes) |
| Olümpiaala | Jah | Ei |
| Relva asend | ISSF-is relv all, harrastusvormis vaba | Sõltub vormist |
| Kellele sobib | Tehnika lihvimine, võistlussport | Jahimehed, vahelduse otsijad |
| Raskus algajale | Õpitav kiiresti, kuna kõik kordub | Algul keerulisem, iga koht on uus |
| Mis arendab | Rütm, järjepidevus, puhas tehnika | Olukorra lugemine, kauguse hindamine, kohanemine |
Tabelist on näha, et alad ei konkureeri, vaid täiendavad teineteist. Skeet annab kindla tehnika ja rütmi, sporting õpetab seda tehnikat rakendama olukorras, mida sa ette ei tea. Seepärast liiguvad paljud laskurid aja jooksul mõlema vahel: talvel ja kevadel lihvivad nad skeet’i väljakul põhitõdesid, suvel ja sügisel proovivad neid sporting’u rajal või jahil.
Lühike vastus: algaja ei vaja. Mõlemal alal kasutatakse peamiselt kahe üksteise kohal paikneva rauaga sileraudset püssi kaliibriga 12. Erinevused on peened.
Padrunite puhul kasutatakse skeet’is väiksemat haavlit, sest kaugused on lühemad. Sporting’u rajal valivad kogenud laskurid padruni vahel lausa laskekoha järgi. Algajale piisab sellest, mida tiir pakub: juhendaja valib sobiva relva ja laskemoona sinu kasvu, kaalu ja kogemuse järgi.
Vali ala selle järgi, mida laskmiselt ootad.
Vali skeet, kui
Vali sporting, kui
Kui oled täiesti algaja, ei pea sa kohe valima. Paljud laskurid alustavad liikuva sihtmärgi põhitõdedest: õigest asendist, relva palgele tõstmisest ja ettepanekust. Meie juhend laskmisasendite kohta aitab mõista, miks stabiilne asend on tulemuse alus, ja artikkel täpsusest laskmisel selgitab, mis tegelikult tabamust mõjutab. Kui põhitehnika on paigas, on mõlemale alale üleminek palju lihtsam.
Ala vahetamine ei paranda tulemust, kui samad vead tulevad kaasa. Juhendajana näeme algajatel kõige sagedamini neid:
Skeet paljastab need vead kiiresti, sest kõik muu on muutumatu. Sporting paljastab, kas oskused püsivad ka siis, kui olukord muutub.
Meie kogemuses ei ole küsimus kunagi päriselt „skeet või sporting“. Küsimus on selles, kas inimesel on alus, millele kumbagi ala ehitada. Me näeme tiirus iga nädal, et kõige suurem vahe algaja ja edasijõudnu vahel ei ole relv ega ala, vaid see, kui rahulikult inimene relva käsitseb, kui ühtlaselt ta selle palge vastu tõstab ja kui hästi ta oma tähelepanu kontrollib.
Seetõttu paneme rõhku põhjalikule praktilisele ja individuaalsele juhendamisele ning seaduslike nõuete täpsele järgimisele. Ohutus ei ole meie jaoks paberimajandus, vaid harjumus, mis jääb külge igal alal. Sama kehtib vaimse poole kohta: rahulik hingamine, keskendumine ja oskus pärast möödalasku järgmise taldriku peale ümber lülituda. Need oskused toovad tulemuse nii skeet’i väljakul kui ka sporting’u rajal ning toetavad ka igapäevast enesekindlust.
Ettevõtete meeskondadega näeme lisaks, et lendava või liikuva sihtmärgi laskmine toob välja koostöö: üks hoiab rütmi, teine annab tagasisidet, kolmas õpib pingega toime tulema. Seda me oma üritustel teadlikult kasutame.
— Instructor TO
Kui tahad enne ala valimist aru saada, kuidas relv käes tundub, alusta meie juures juhendatud laskmisega. Tondi Lasketiir on Baltikumi suurim lasketiir ning siin saab lasta nii tiirus kui ka vabas õhus. Esimeseks korraks sobib pakett Minu esimene pauk hinnaga 45 € või laiemat kogemust pakkuv Suur Pauk hinnaga 65 €. Sõpruskonnale on mõeldud Sõpradega tiiru hinnaga 255 €. Kõik paketid leiad ka kinkekaartidena, nii et laskmise võib kinkida ka jahihuvilisele sõbrale.
Kui oled juba relvaomanik, saad rentida laskerada hinnaga 125 € inimese kohta, osta 10 korra kaardi hinnaga 150 € või läbida relvakäsitsemise koolituse hinnaga 175 €. Need teenused on koondatud relvaomanike lehele. Relvaluba alles plaanides tasub vaadata relvaloa taotleja koolitust, mis on kinkekaardina saadaval hinnaga 280 €. Ettevõtte või sünnipäeva korraldamiseks vaata meie üritusi.
Skeet on algul lihtsam, sest taldrikud lendavad iga kord samu radu pidi ja edu tuleb kiiresti. Sporting on keerulisem, kuna iga laskekoht toob uue nurga ja kiiruse. Mõlemat tasub alustada juhendaja käe all, kes õpetab esmalt ohutuse ja põhiasendi.
Algajale ei ole. Mõlemal alal kasutatakse tavaliselt kahe rauaga sileraudset püssi, ja tiir annab juhendatud laskmisel relva ise. Erinevused raua pikkuses, ahendites ja kabas muutuvad oluliseks alles siis, kui treenid regulaarselt ja ostad oma relva.
Trap’is lendavad taldrikud laskurist eemale ühest kaevikust eespool ja laskur seisab rea peal. Sporting’us tulevad taldrikud eri suundadest, ka üle pea ja mööda maad, ning laskur liigub rajal eri kohtade vahel. Trap on olümpiaala, sporting mitte.
Juhendatud laskmisel lasketiirus ei pea sul olema oma relva, sest relva ja laskemoona annab tiir ning ohutust jälgib juhendaja. Oma relva omamiseks ja sellega iseseisvalt treenimiseks on vaja relvaluba vastavalt relvaseadusele. Kui kahtled, mis sinu puhul kehtib, küsi enne broneerimist tiirust üle.
Jahimehele on kasulikum sporting, sest muutuvad kaugused, kiirused ja suunad jäljendavad lindude ja ulukite liikumist. Skeet aitab aga lihvida põhitehnikat, mida jahil vaja läheb. Paljud jahimehed kasutavad mõlemat.