Tabamust sihtmärgil mõjutavad lisaks sihtimise vigadele ka päästmisvead laskmisel.

1. Vajutades – Sõrm asetseb päästikul valesti ning enamlevinud, on esimese liigese panek päästikule. Lisaks võib seda põhjustada asjaolu, et sõrme padi ei ole keskosaga päästikul ning mida lähedamal liigesele seda suurem viga. Sama vea põhjustab veel, kui kõverdada sõrme esimesest liigesest või päästmise ajal liiguvad kõik 3 sõrme liigest.

2. Tõmmates – Jällegi sõrme vale asetsemine päästikul, sellisel juhul aga liiga sõrme otsaga ehk padja keskosast on liikunud sõrm liiga sõrme otsa suunal ja sellega seoses tõmmatakse relva paremale.

3. Napsates – Päästmisviga mis tekib, kui mõeldakse lasu sooritamisel lasu hetkele, tihti on selleks ka lasu ees hirm ehk mõeldakse sellele, et nüüd kohe tuleb lask ja vajutatakse päästmise lõpu faasis järsult päästikule, millega tõmmatakse relv alla.

4. Survestades – Päästmise ajal surutakse relva tugevamini kätte ehk relva haare tugevneb päästikule vajutades kuni lasuni ning relvaraud läheb lasu hetkel üles ja tabamused tekivad samuti sihtmärgi ülemisse äärde.

Päästmise vigade vältimiseks tuleb lasu sooritamiseks päästikule vajutamine unustada ja keskenduda ainult sihtimise peale. Päästmine peab toimuma automaatselt ning päästikule surve olema ühtlane ega ei tohi muutuda päästiku erinevate käikude ajal, ka siis mitte, kui päästik läheb raskemaks ja teada on peadne lasu järgnemine. Just see lasu ootus ja sellele mõtlemine ongi enamus päästmisvigade põhiprobleem.