Laskespordi alustamine: praktiline juhend algajale

Laskespordi alustamine käib kõige turvalisemalt läbi juhendatud proovitreeningu. Broneeri lasketiirus või klubis algajate tund, võta kaasa isikut tõendav dokument ja tule mugavas, kinnistes jalanõudes riietuses. Ülejäänu, relv, padrunid ja kaitsevahendid, saad enamasti kohapeal rendile. Näiteks mõni lasketiir pakub sellist esimest kokkupuudet just sel moel.

Lühidalt:

• Esmakordselt laskespordiga alustamiseks piisab, kui broneerid juhendatud proovitreeningu ning võtad kaasa kehtiva isikut tõendava dokumendi.
• Algajal ei ole vaja oma varustust, sest relv, padrunid ja kaitsevahendid on tavaliselt kohapeal rendile saadaval ning hinnaks on umbes 45 eurot.
• Ohutusreegleid järgitakse rangelt, relv laaditakse iga katkestuse puhul tühjaks ning ohuala piiridesse siseneda ei tohi ilma loata.
• Algajale sobib kõige paremini lasketiiru proovipakett või relvaloa teooria- ja praktilise kursuse läbimine ning esmased harjutused peaksid hõlmama kuivlaskmist ja hingamise juhendamist.
• Uue harrastajana on kõige tähtsam õppida rahulikku ja tõhusat lasketehnikat, kuna vead korrigeeritakse kohe ning sellega väheneb õnnetuste risk.

Sisukord

• Mida pead teadma ja kaasa võtma esimeseks korraks
• Ohutus ja seadused: põhitõed, mida algajana järgida
• Kust õppida ja kuidas leida esimene juhendatud proovitreening
• Algaja varustus ja hinnang kuludele
• Esimene treening samm-sammult: mida oodata ja mida teha
• Miks valida juhendatud treening ja mis teeb hea instruktori
• Laskespordi põhiterminoloogia ja sihttäpsuse tehnika
• Laskespordi eri tüübid ja millega alustada
• Praktikasoovitused sihtimise ja laskmise tehnika arendamiseks
• Miks juhendatud algus on parem kui üksi katsetamine
• Alusta oma esimest treeningut lasketiirus
• Allikad
• Korduma kippuvad küsimused

Mida pead teadma ja kaasa võtma esimeseks korraks

Esimesele treeningule minnes ei pea sul olema oma varustust. Lasketiirud on üles ehitatud nii, et algaja saab kõik vajaliku kohapeal, tema ülesanne on ainult õigesti riietuda ja dokumendid kaasa võtta.

Enne minekut kontrolli:

• isikut tõendav dokument — pass, ID kaart või juhiluba, ilma selleta sisenemist üldjuhul ei lubata;
• relvaloa taotlejale võib olla eeltingimuseks teoreetiline koolitus enne praktilist osa, uuri seda broneerimisel;
• riietus — sulgedeta ja mitte liiga avara kraega jope, kinnised jalanõud, pikad juuksed kinni;
• kaitseprillid ja kõrvaklapid või -tropid — tavaliselt saadaval kohapeal, aga küsi kindluse mõttes ette;
• relv ja padrunid — need kuuluvad enamasti rendipaketi hulka, sina ei pea midagi ostma.

See korraldus teeb esimese korra algajale lihtsaks: sul ei pea olema ühtegi eset, ainult tahtmine ja korralik riietus.

Ohutus ja seadused: põhitõed, mida algajana järgida

Laskepaikade tegevust reguleerib Riigi Teataja määrus laskeala ja laskepaiga ohutusnõuete kohta. Selle järgi on laskmise alustamine ja lõpetamine rangelt reguleeritud protseduur, mitte vaba tegevus.

Professionaalne nõuanne: Kui kuuled käsklust „TULE LÕPP!“, pane relv kohe lauale ja astu käte kõrval eemale, isegi kui olid keset lasku.

Kõige olulisemad reeglid, mida algaja peab teadma:

• laskmist juhib alati üks isik ja tema käsklused kehtivad kõigile, isegi kogenud laskuritele;
• relv laaditakse tühjaks igal katkestusel, ei jäeta „laetuks ootama“;
• ohuala piirid tähistavad tsooni, kuhu ilma loata siseneda ei tohi;
• esimene, kes ohtu märkab, peab laskmise katkestama, olenemata oma staatusest.

Riigi Teataja §16 sätestab täpselt, et laskmine katkeb kohe, kui keegi hüüab ohust, ja jätkub ainult juhendaja uue korraldusega. See reegel on üks lihtsamaid, kuid kõige tähtsamaid asju, mida algaja peab meelde jätma juba enne esimest lasku.

Kust õppida ja kuidas leida esimene juhendatud proovitreening

Algajal on kolm peamist teed laskespordi juurde: lasketiiru proovipakett, klubi liikmeks astumine või relvaloa kursus, kui eesmärk on relvaluba taotleda.

1. Lasketiiru proovipakett — lühim ja odavaim tee, sobib neile, kes tahavad enne suuremat otsust ainult järele proovida.
2. Klubiga liitumine — sobib, kui plaanid laskesporti harrastada regulaarselt ja soovid ligipääsu treeningutele pikema perioodi peale.
3. Relvaloa taotleja kursus — sisaldab teooriaosa, mida saab osaliselt läbida e-õppes, ja praktilist laskmist; sobib neile, kelle eesmärk on relvaluba.

Broneerimisel küsi kindlasti: kui suur on grupp, kui palju kogemust on instruktoril, mis kuulub paketi hinna sisse ja mis jääb lisatasuks. Algajale sobiv pakett sisaldab juhendatud kuivtreeningut enne pärislasu, sest see vähendab pinget ja ehmatust esimese päästikuvajutuse ajal.

Algaja varustus ja hinnang kuludele

Rentimine on algajale mõistlikum kui ostmine, ja põhjus ei ole ainult rahas. Ajakiri SPORT toob välja, et laskesport ei nõua suurt füüsilist vormi, olulisemad on stabiilsus ja keskendumisvõime. Kuni oskused pole kujunenud, ei tasu investeerida omandisse, mille valikut sa veel hinnata ei oska.

Esimesel korral rendi:

• relv — erineva kaliibri ja tüübi valik lasketiirus, ei pea otsustama enne, kui oled proovinud mitut;
• padrunid — hind sisaldub tihti paketis, lisapadrunid ostad vastavalt vajadusele;
• kõrvaklapid ja prillid — need on hügieeni ja mugavuse mõttes mõistlik hiljem endale soetada.

Ühe treeningu hind koos instruktori ja laskematerjaliga jääb tavapäraselt ~45 euro ringi, olenevalt paketi sisust ja padrunite arvust. Jahilaskmise pool eeldab lisaks ka füüsilist valmisolekut kanda raskemat relva, Sporting toob näitena välja jahipüsside kaalu ligikaudu 3,5 kilogrammi ja tugevama tagasilöögi, millega peab arvestama juba enne esimest lasku.

Oma relva ostmine tasub kaaluda alles siis, kui käid regulaarselt ja tead täpselt, mis kaliiber ja mudel sulle sobib. Enne seda on rent nii turvalisem kui ka odavam viis oskusi kujundada.

Esimene treening samm-sammult: mida oodata ja mida teha

Esimene kord ei erine nii palju sellest, mida arvad, aga järjekord on paigast paigas ja kiirustamiseks ruumi ei ole.

1. Saabumine ja dokumentide kontroll — enne saali minekut vaatab töötaja üle isikut tõendava dokumendi ja vajadusel eelregistreeringu.
2. Ohutusbriefing — instruktor tutvustab käsklusi, ohuala piire ja relva põhikäsitsemist, see osa ei ole formaalsus, seda kuulad läbi tähelepanelikult.
3. Kuivtreening — harjutad sihtimist ja päästikuvajutust ilma padruniteta, see osa vähendab ehmatust hilisema pauguga.
4. Esimesed lasud instruktori juhendamisel — laseme väikeses koguses, instruktor annab tagasisidet asendi ja sihtimise kohta.

Professionaalne nõuanne: Kui käed hakkavad treeningu ajal värisema või tekib ebakindlus, tõsta relv käest lauale ja anna instruktorile märku, see ei ole ebaõnnestumine, vaid õige käitumine.

Treeningu lõpus saad tavaliselt tagasisidet ja soovitusi, kas jätkata üksiktreeningutega, liituda klubiga või alustada relvaloa kursusega.

Miks valida juhendatud treening ja mis teeb hea instruktori

Kogenud instruktor ei õpeta ainult sihtimist. Ta jälgib, kuidas hoiad relva, kuidas seisad, kuidas hingad ja kuidas reageerid ootamatule olukorrale. Just see tähelepanu vähendab õnnetuste riski algajal kõige rohkem.

On lasketiire, mis pakuvad nii algajapakette kui ka relvaloa taotleja koolitusi, sealhulgas distantsõppe võimalusega teooriaosa. See annab algajale valiku: alustada lihtsast proovipaketist või minna kohe teooriakursuse teed, kui eesmärk on relvaluba.

Hea instruktori juures on olulised:

• kogemus algajate õpetamisel, mitte ainult oma laskeoskus;
• selge ja rahulik käskluste andmine, ilma karjumise või kiirustamiseta;
• oskus märgata väikseid vigu asendis või haardes enne, kui need harjumuseks kujunevad;
• valmisolek kohandada tempot vastavalt õppija kindlustundele.

Juhendatud algus lühendab õppimiskurvi märgatavalt, sest vead parandatakse kohe, mitte pärast kümneid iseseisvalt tehtud korduseid.

Laskespordi põhiterminoloogia ja sihttäpsuse tehnika

Enne esimest lasku tasub tunda mõnda põhimõistet, sest instruktor kasutab neid pidevalt ja arusaamine kiirendab õppimist.

Sihik on relva peal olev seade, mille abil märklauda sihitakse, mehaaniline või optiline. Päästik on osa, mille vajutus vallandab lasu, ja algajate suurim viga on selle liiga kiire või ebaühtlane tõmbamine. Tagasilöök on relva liikumine käes lasu ajal, see on normaalne ja väheneb harjutamisega. Grupeering näitab, kui lähedale üksteisele lasud märklaual koonduvad, see on täpsemäärangust olulisemgi näitaja algajale.

Sihttäpsuse aluseks on kolm tegurit koos: stabiilne asend, ühtlane hingamine ja rahulik päästikuvajutus. Instruktorid õpetavad tihti hingama sisse, laske hetkeks välja hingata ja vajutada päästikut väljahingamise lõpus, kui keha on kõige liikumatum. See tehnika tundub lihtne, aga selle automatiseerimine võtab tavaliselt mitu treeningut.

Levinud algajaviga on relva „viskamine“ ehk päästiku järsk tõmbamine viimasel hetkel, mis nihutab kogu relva suunda enne lasu väljumist. Just seetõttu algavad hea kvaliteediga treeningud kuivlaskmisest, harjutus, mille käigus vajutad päästikut ilma padrunita ja õpid tundma, kui vähe liikumist tegelikult vajad.

Laskespordi eri tüübid ja millega alustada

Laskespordi alla mahub mitu eri ala ja need erinevad üksteisest rohkem, kui algajale esmapilgul näib.

Püstolilaskmine toimub lähematel distantsidel, tavaliselt 10 kuni 25 meetrit, ja nõuab head käehoidu, sest relv on lühem ja tagasilöök tuntavam suhtena kaalusse. See on paljudele algajatele mugav sissejuhatus, kuna esimene proovipakett hõlmab enamasti just püstolit.

Püssilaskmine jaguneb omakorda spordipüssiks ja jahipüssiks. Spordipüss on pikema tuli ja stabiilsem, sobib hästi täpsuse harjutamiseks pikematel distantsidel. Jahipüss on raskem ja tagasilöök tugevam, Sporting.ee toob välja, et jahilaskmise algõppes tasub arvestada relva kaalu ja tugevama paugu talumisega.

Vibulaskmine erineb tulirelvadest põhimõtteliselt, siin ei ole tegemist paugu ega tagasilöögiga, vaid jõu ja pinge kontrolliga vibukeele tõmbamisel. Paljud alustavad vibulaskmisest just seetõttu, et see tundub vähem hirmutav kui tulirelv, kuid täpsuse saavutamine nõuab siingi sama palju harjutamist.

Algajal on mõistlik proovida läbi kaks kuni kolm ala, enne kui otsustab, kumb tundub loomulikum. Käte stabiilsus, keskendumisvõime ja rahulikkus on kõikidel aladel ühtviisi olulised, ainult tehniline sooritus erineb.

Praktikasoovitused sihtimise ja laskmise tehnika arendamiseks

Tehnika areneb korduste, mitte lasketiirus veedetud tundide arvu järgi. Kümme keskendunud lasku annavad rohkem kui viiskümmend hoolimatut.

Kõige mõjukam harjutus algajale on kuivlaskmine, päästiku vajutamine ilma padrunita. See võtab ära paugu ja tagasilöögi tekitatud ehmatuse ning lubab keskenduda ainult asendile ja sihtimisele. Paljud instruktorid soovitavad seda harjutada mitu minutit enne igat treeningut.

Teine kasulik harjutus on hingamisrütmi sidumine päästikuga. Sisse hinga, hinga pool välja ja vajuta päästikut just siis, kui keha on liikumatu. See tundub aeglane, aga just aeglus annab täpsuse.

Kolmas soovitus on jälgida grupeeringut, mitte üksikut lasku. Kui viis lasku koonduvad ühte piirkonda, aga vales suunas, on probleem asendis või sihikus, mitte käitumises. Kui lasud hüplevad laiali, on probleem tavaliselt päästikuvajutuses või keskendumises.

Neljas, sageli unustatud osa on puhkepausid. Käte ja silmade väsimus tekitab rohkem vigu kui vähene kogemus. Instruktorid soovitavad algajal peatuda iga kümne kuni viieteistkümne lasu järel ja lasta kätel puhata.

Miks juhendatud algus on parem kui üksi katsetamine

Levinud eksiarvamus on, et laskesport on midagi, mida saab õppida videote pealt ja mõne omal käel tehtud katse käigus. Tegelikkuses on suurim risk algajale mitte relv ise, vaid halb harjumus, mis kinnistub enne, kui kellelgi on võimalust seda parandada.

Riigi Teataja ohutusnõuded ei ole formaalsus paberil, vaid reeglid, mis on kirjutatud selleks, et keegi ei saaks otsustada omal käel, kuidas käskluste peale reageerida. Kui õpid neid kohe õigesti, kaovad need automaatselt sinu käitumisse ja sa ei mõtle neile enam teadlikult.

Rentimine esimestel kordadel ei ole kompromiss, vaid mõistlik valik. Enda relva ostmine enne, kui tead, mis mudel ja kaliiber sulle sobib, on kulukas viga, mida paljud algajad kahetsevad hiljem. Parem on kulutada esimesed kuud proovimisele ja alles siis otsustada, kuhu investeerida.

Kõige suurem oskus, mida algaja saab omandada, ei ole täpsus, vaid rahulikkus. Instruktor, kes suudab seda õpetada ilma karjumise ja kiirustamiseta, on väärtuslikum kui ükski varustus.

— Instructor TO

Alusta oma esimest treeningut lasketiirus

Ei ole vaja omada relva ega teadmisi, et proovipaketiga alustada. Mõned lasketiirud korraldavad algajale sobiva sissejuhatuse, kus relv, padrunid ja kaitsevahendid on olemas ning instruktor juhendab igat sammu algusest peale. See võib olla kiirem ja odavam viis laskesporti proovida, kui üksi varustust otsima hakata.

Kui eesmärk on kaugemale ulatuv, näiteks relvaluba, sobib alustuseks relvaloa taotleja veebikursus, kus teooriaosa saab läbida oma tempos enne praktilist osa. Kummal teel ka alustad, kumbki valik ei kohusta sind relva ostma. Vaata relvaloa taotleja ABC juhendist, mida taotlemine praktikas tähendab, ja broneeri oma esimene treeningaeg juba sellel nädalal.

Allikad

Enne esimest treeningut tasub kontrollida ka ametlikke allikaid:

• Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded – Riigi Teataja
• Kellele sobib laskesport? – Ajakiri SPORT

Korduma kippuvad küsimused

Kas laskespordi alustamiseks vajan oma relva?

Ei, esimestel treeningutel saab relva ja padrunid rendile, näiteks Tondi Lasketiiru algajapakettides.

Kui palju maksab esimene laskespordi treening?

Ühe treeningu hind koos instruktori ja laskematerjaliga jääb tavapäraselt ~45 euro ringi, olenevalt paketist.

Milliseid dokumente pean esimesele treeningule kaasa võtma?

Piisab kehtivast isikut tõendavast dokumendist, näiteks passist, ID kaardist või juhiluba.

Kas laskesport nõuab head füüsilist vormi?

Ei, olulisemad on stabiilsus, keskendumisvõime ja rahulik hingamine, mitte lihasjõud või vastupidavus.

Mida teha, kui plaanin taotleda relvaluba?

Sobib alustada teooriaosaga, mida saab läbida distantsõppes, ja liikuda edasi praktilise koolituse juurde.

Soovitused

• Relvaloa taotleja koolituse distantsõpe
• Relvaloa taotleja koolituse distantsõpe
• Relvaloa taotleja koolituse distantsõpe
• Relvaloa taotleja koolituse distantsõpe