Tondi lasketiir pühade ajal
- E-R 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Relvi tohib Eestis kodus hoida, kui hoiukoht vastab relvaseadusele ja rakendusmäärusele. Kolm põhinõuet: relvakapp või nõuetekohane hoiukoht, laskemoonale ja püssirohule eraldi lukustatav laegas ning relvaloal märgitud elukoht, kus relv tegelikult asub. Politsei võib hoiukohta kontrollida ja iga muudatus tuleb teatada politseile ette nähtud tähtaja jooksul.
Lühidalt:
- Kui relv hoitakse kodus, peab hoiukoht vastama relvaseadusele ning sisaldama relvakappi, eraldi lukustatavat laskemoonalaegast ja asuma relvaloale märgitud elukohas.
- Relvakapi materjal ja paksus sõltuvad relvade arvust ning atesteeritud lahendused on vajalik vähemalt üheksa relva hoiustamisel, muidu piisab 3 mm paksusest terasest kapist.
- Laskemoon ja sütikud peavad olema eraldi lukustatud laegas, hoituna kas relva kõrval või eraldi, ning püssirohi tuleb hoida vähemalt ühe meetri kaugusel kütteseadmetest.
- Poliitsei kontrollib hoiustamistingimusi kaebuste või juhuslike kontrollide käigus ning muudatusi teenusena tuleb teavitada seitsme tööpäeva jooksul.
- Relva hoiustamise koolitused ja e-õpe aitavad omanikul mõista seadusandlust ning suurendada hoiustamise ohutust ning vastavust nõuetele.
Relvaseadus ja selle rakendusmäärus moodustavad raamistiku, mille sisse kogu relva hoiustamine kodus mahub. Seadus ei jäta siin ruumi tõlgendusele: relv peab asuma relvaloale kantud elukohas ja see koht peab vastama kindlatele tehnilistele tingimustele.
Relvaseadus reguleerib relvade liigitust, omandiõigust ja hoiustamise põhinõudeid. Täpsemad tehnilised detailid, näiteks kapi materjal või laskemoona eraldamise viis, tulenevad eraldi määrusest, mis täpsustab nõuded relvahoidlale, relvakapile ning püssirohu ja sütiku hoidmisele. Kaks dokumenti töötavad koos: seadus annab kohustuse, määrus annab mõõdud.
Kõige sagedamini tekitab segadust elukoha nõue. Relv ei tohi olla suvilas, kui relvaluba viitab linnakorterile, ka juhul kui suvila tundub turvalisem. Hoiukoht peab olema ametlikult kooskõlastatud ja kantud relvaloale. Kui hoiukoht muutub, näiteks kolite uude korterisse, tuleb sellest politseile teatada seitsme tööpäeva jooksul.
Nõuete rikkumine ei ole tühiasi. Kui relv on hoitud valel aadressil, ilma nõuetekohase kapita või laskemoon on lukustamata kapis relva kõrval, võib politsei käsitleda seda relvaseaduse rikkumisena. Praktikas tähendab see hoiatust, relvaloa peatamist või tõsisematel juhtudel relvaloa kehtetuks tunnistamist. Kui hooletuse tagajärjel pääseb relv kolmanda isiku kätte, näiteks lapse või kõrvalise inimese, kaasnevad juba kriminaalvastutuse riskid.
Politsei- ja Piirivalveamet ei kontrolli kodusid pidevalt, aga kontrollid on osa relvaloa haldamise igapäevast praktikast. Relvaloa meelespea rõhutab, et järelevalve, sealhulgas kodukülastused, on üks viis, kuidas amet veendub, et relvaomanikud täidavad hoiustamiskohustusi tegelikkuses, mitte ainult paberil.
Üks levinud arusaam väärib ümberlükkamist: seadus ei nõua ühe relva puhul tingimata relvakappi samamoodi kui mitme relva puhul, kuid praktika näitab, et kontrollide läbimine ja üldine ohutus eeldavad sisuliselt sama lahendust. Seaduse täht ja politsei ootus lähevad siin kokku.
Relvakapi valik ei ole maitseküsimus, vaid täpselt reguleeritud tehniline otsus. Nõuded erinevad relvade arvu järgi ja see vahe on ostjale sageli üllatuseks.
Kuni kaheksa tulirelva hoidmiseks piisab kapist, mis on valmistatud vähemalt 3 mm paksusest terasplekist. Üheksa või enama relva puhul nõuab määrus juba standardile EN 1143-1 või EN 14450 vastavat kappi, mis on oluliselt tugevam ja tavaliselt ka kordades kallim. See vahe mõjutab otseselt seda, millist kappi mõtleb ostma inimene, kellel on üks jahipüss, ja kollektsionäär, kellel on kümmekond relva.
Terase paksus on ainult üks osa pildist. Kapi sisemine ehitus loeb sama palju:
Viimane punkt on praktikas kõige sagedamini unarusse jäetud nõue. Paljud ostavad korraliku kapi, aga jätavad selle lihtsalt põrandale seisma. Kinnitamata kapp on varastele märksa lihtsam saak, sest kogu kapi saab kaasa võtta ilma lukku avamata.
Kapi ostmisel tasub küsida tootjalt konkreetseid dokumente, mitte lasta müügijutul veenda. Küsi terase paksuse sertifikaati, kinnituspunktide asukohta ja lukumehhanismi tüüpi. Odavam kapp, mis näeb turvaline välja, aga ei vasta 3 mm nõudele, ei anna kontrolli ajal ühtegi eelist, ainult probleeme.
Professionaalne nõuanne: Enne kapi ostmist mõõda hoiuruumi ja kaalu, kui palju relvi lähima kolme aasta jooksul tõenäoliselt kogud. Väiksem kapp, mida tuleb aasta pärast vahetada, maksab kokkuvõttes rohkem kui korra suurem investeering algusest peale.
Laskemoon ja relv ei kuulu kunagi ühte lukustamata ruumi. See on üks lihtsamaid, kuid sagedamini rikutud reegleid.
Need reeglid tunduvad esmapilgul pisidetailidena, aga tuleõnnetuste statistika ja relvaõnnetuste analüüsid näitavad korduvalt, kuidas just laskemoona ja tuleallika lähedus muudab väikese vahejuhtumi tõsiseks intsidendiks. Eraldamine ja kaugus ei ole formaalsus, need on esimene tegelik kaitseliin.
Teoreetilised nõuded on üks asi, igapäevane rutiin teine. Siin on samm-sammuline lähenemine, mida saab rakendada kohe pärast relva ostmist või relvaloa saamist.
Kõigepealt vali ruum, kus kapp seisab. See ei peaks olema kõige nähtavam koht majas, kuid samas piisavalt ligipääsetav, et saaksid kappi tegelikult kasutada. Garaaž, panipaik või magamistoa sügavam nurk sobivad enamasti paremini kui esik.
Seejärel kinnita kapp statsionaarselt. Enamik tootjaid pakub kaasa poldid ja kinnituskomplekti, aga paigaldus jääb sageli tegemata, kuna tundub tülikas. See on viga, mis muudab kogu eelneva investeeringu vähem tõhusaks.
Lastega peredes on suhtlus tegelikult tõhusam ennetusmeede kui iga tehniline lisaseade. Politsei rõhutab selgelt, et selgitustöö perekonnas vähendab õnnetuste riski rohkem kui ükski lisalukk.
Professionaalne nõuanne: Kirjuta üles, kus täpselt kapi ja laegaste võtmed asuvad, ja hoia see märkus eraldi, turvalises kohas. Kriisiolukorras, näiteks kui pead relva kiiresti politseile üle andma, säästab see märkmesedel palju stressi.
Politsei- ja Piirivalveamet ei piirdu relvaloa väljastamisega ühekordselt. Järelevalve on pidev protsess, mis kestab kogu relvaloa kehtivuse aja.
Kontroll võib toimuda ette teatamata, kodukülastuse vormis, ja politsei võtab arvesse mitte ainult kapi olemasolu, vaid selle vastavust kõikidele detailidele: terase paksus, laegaste lukustus, kinnitus põrandale ja püssirohu kaugus kütteseadmest.
Kui hoiukoht muutub, näiteks kolid uude korterisse või ehitad relvahoidla teise ruumi, on teavituskohustus konkreetne: politseile tuleb teatada seitsme tööpäeva jooksul relvaloa andmete muutmise taotlusega. Tähtaja ületamine võib kaasa tuua sanktsioonid isegi juhul, kui uus hoiukoht vastab kõigile tehnilistele nõuetele.
Kontrolli jaoks on mõistlik hoida käepärast kapi ostuarve, tootja sertifikaat ja paigaldusfotod. Need dokumendid tõendavad, et kapp vastab nõuetud standardile, ilma et peaksid seda kohapeal tõestama pikkade seletustega. Rohkem infot relvaloa taotlemise ja haldamise kohta leiab relvaloa taotleja ABC-st.
Enne kapi ostmist tasub esitada müüjale konkreetsed küsimused, mitte usaldada pakendil olevat marketingteksti.
Paigaldus sõltub aluspinnast. Betoonpõrandale kinnitamine erineb oluliselt puitpõrandale paigaldamisest, sest kinnituspoldid ja nende sügavus on erinevad. Tootjajuhised on siin alati usaldusväärsem allikas kui üldine internetist leitud nõuanne, sest konkreetne mudel võib nõuda spetsiifilist kinnitusviisi.
Kui kodus on ruumi ja relvade kogus kasvab suuremaks kollektsiooniks, tasub kaaluda eraldi relvahoidla ehitamist, mitte ühe suure kapi ostmist. Relvahoidla on omaette ruum, kus terve sein või uks vastab kapiga sarnastele tugevusnõuetele, ja see lahendus sobib eelkõige neile, kel on kümneid relvi ühes kollektsioonis.
Relva hoiustamine kodus algab tegelikult juba enne relva ostmist, ehk teadmistest, mida relvaluba eeldab. Tondi Lasketiir korraldab relvaloa ettevalmistuskoolitusi ja pakub e-õppe võimalust, mis aitab tulevasel relvaomanikul mõista hoiustamisnõudeid enne, kui esimene relv koju jõuab.
Koolitusel käsitletakse relvaseaduse põhitõdesid ja praktilisi näiteid, sealhulgas seda, mis vahet on kuni kaheksa relva ja suurema koguse hoiustamise nõuetel. Rohkem sellest, kuidas koolitused ja e‑õpe koos toimivad, leiab lehelt Ole valmis.
Relva hooldus ei lõpe kapi ukse sulgemisega. Kui relv jääb pikaks ajaks kasutuseta või omanik soovib sellest lõplikult loobuda ilma müümata, on olemas ka teine tee: relvade deaktiveerimine muudab relva õiguslikult kahjutuks, mis on mõnikord mõistlikum lahendus kui aastate kaupa kapis seisev, harva kasutatav relv. Teenuse kohta saab täpsemalt lugeda lehelt relvade deaktiveerimine.
Enamik relvaomanikke ei riku reegleid tahtlikult, nad lihtsalt ei tea täpseid mõõte või jätavad kapi kinnitamata, sest see tundub ebaoluline detail. Aga just need pisidetailid, laegaste eraldatus, kapi kinnitus, meetrine vahemaa kütteseadmest, on need, mis eristavad õnnetust juhtumist juhtumi ärahoidmisest.
Korrapärane koolitus ja enda teadmiste kontroll ei ole formaalsus relvaloa saamiseks. Need kujundavad harjumust, mis kannab omanikku aastaid edasi, kaugemale esimesest eksamist.
— Instructor TO
Relvakappi ja laskemoonalaegast ei asenda ükski koolitus, need on seaduse nõue ja jäävad selleks. Aga teed, mis viib teadliku ja kindla relvaomanikuni, saab teha lühemaks ja selgemaks. Tondi Lasketiir pakub relvaloa taotlejatele nii kohapealset koolitust kui e‑õppe kursust, kus käsitletakse relvaseadust, ohutusnõudeid ja hoiustamise põhitõdesid praktilises vormis, mitte kuivade paragrahvidena.
Kui eelistad kohapealset õpet ja otsest suhtlust õpetajaga, sobib relvaloataotleja koolitus Tondi Lasketiirus paremini kui üksinda õigusaktide lugemine. Eksami lähenedes aitab teadmisi kinnistada relvaloa eksami testide lahendamine e-õppes, kus saad harjutada tegelike testiküsimustega enne päris eksamit. Vaata sobivat kuupäeva ja registreeru kursusele juba täna.
Seadus ei nõua sõnaselgelt kappi ühe relva puhul, aga praktikas on lukustatud ja statsionaarselt kinnitatud kapp tugev soovitus, mis aitab kontrolle läbida ja vähendab riske.
Politseid tuleb hoiukoha muutusest teavitada seitsme tööpäeva jooksul, esitades relvaloa andmete muutmise taotluse.
Kuni kaheksa relva hoidmiseks peab kapp olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest terasplekist. Üheksa või enama relva puhul on nõutav vastavus standardile EN 1143-1 või EN 14450.
Laskemoon ja sütikud peavad olema relvast eraldi, oma lukustatavas laegases, isegi kui need asuvad sama kapi sees.
Püssirohi peab asuma tehasepakendis või suletud metallpurgis vähemalt ühe meetri kaugusel kütteseadmest.
Pakutakse relvaloa ettevalmistuskoolitust ja e-õppe kursust, mis katab relvaseaduse ja hoiustamisnõuete põhitõed.