Tondi lasketiir avati külastajatele küll aprillikuus, kuid idee lasketiiru loomisest oli selle asutaja Tõnis Orumaal juba varem.
Tõnis on tegelenud relvade ja laskespordiga alates Sisekaitseakadeemias õppimise ajast. Peale akadeemia lõpetamist jäi ta sinna tööle, olles esmalt sealse relvastuse ja taktika õppekeskuse assitent ning hiljem juba selle juhataja.
Samal ajal hakkas ta tegelema practikal laskmisega ja oli üks IPSC asutajatest. Tegeledes aktiivselt taktikalise laskmise ja võistluste korraldamisega, siis nägi ta vajadust uue siselasketiiru järele. Sellise tiiru, mis poleks konkreetse asutuse või ameti oma, vaid kus saaksid kõik käia harjutamas.
“Ehkki tiiru avasime aprillis 2009, siis mõte tekkis kõvasti varem. Ehitustöödega alustasime aga reaalselt 2008. aasta lõpus” meenutab Tõnis. Kuigi esmalt oli Tondi Lasketiir suunatud ainult laskuritele ja practikali harrastajatele, siis kiirelt tulid juurde laskepaketid kõikidele huvilistele ja kohe alguses asuti koolitama ka relvaloa taotlejaid. Erinevaid koolitusi on lisandunud aja jooksul mitmeid näiteks pakutakse esmaabi koolitusi ja on koolitatud isegi “piraadikütte”.
Tondi Lasketiiru (mille nimi tuleneb siis tiiru asukohast) ruumid leiti juhuslikult. “Täpselt ei mäleta küll, kes see oli, aga kui erinevaid sobivaid ruume tiirule otsisime, siis kellelegi tuli meelde, et Tondi Ärikeskuse taga keldris on endine nõukogude aegne tsiviilvarjend, milline võiks oma ehituslikest eripäradest nagu paksud betoonist seinad ja eraldiseisev ventilatsioon, sobida.”
Esimesteks relvadeks, mida tiirus sai proovida olid Clock, CZ, Kalašnikov ja Makarov. Tänaseks on Tondi lasketiirust saanud Baltikumi suurim siselasketiir, kus elamusi jagub kõigile. Valikus on üle 50 relva ja lasta saab nii paber-, metall- kui kukkuvaid märke. Laskma võib tulla ka oma relvaga, kujundada erinevatest elementidest endale sobilik rada, kasutada instruktorite abi, läbida või läbi viia erinevaid koolitusi ja palju muud.
Küsimusele, et miks on Tondi parim lasketiir, siis vastab Tõnis kiirelt ja lühidalt “Kogemused ja teadmised!” Tondi instruktorid on oma ala fanatid ja profid, kes suudavad ühtmoodi hästi koolitada nii tiirus esmakordselt olevat inimest kui ka kogenud laskesportlast. “Me suudame kõik hästi ja veelgi paremini laskma panna. Ja ka asukoht on ju super – kesklinna vahetus läheduses, trammi ja bussipeatused sisuliselt ukse ees ning ka oma autoga tulijad ei pea parkimiskoha pärast muretsema”, naerab Tõnis.
Lisaks Tõnisele on esimestest päevadest tiiruga olnud seotud veel instruktor Gunnar, kes samuti on töötanud koolitaja ja õpetajana Politseikoolis ning politseis. Üle 27. aasta laskeinstruktor-koolitajana kokku.
“Relvad pakkusid põnevust juba lapsest saadik”, räägib Gunnar. “Laskeinstruktorina olen saanud ühendada hobi ja elukutse. See on luksus.” Lisaks sellele, et Gunnar on pika staažiga instruktor, on ta Eesti üks pikemaajalisemaid relvaloa omanikke. “Vabariigi algusaastatel kui hakati väljastama relvalubasid eraisikutele olin mina üks esimesi, kes enese ja vara kaitseks selle sai.”
Tondi tiiru avamisest mäletab Gunnar pikka ehitustööd, sest palju tuli ümber ehitada. Ja kuivõrd kõik oli betoonist, mitte kipsplaatidest, siis oli see üks pikk ja vaevaline protsess.
Oma esimest klienti Tondil Gunnar kahjuks ei mäleta. Küll aga võiks ta jäädagi rääkima naljakatest vahejuhtumistest tiirus ja eredamalt meelde jäänud klientidest. “Näiteks tuli üks ärimees, kellel olemas relvaluba ja läbitud laskesportlase koolitus, laadis terve hunniku salvesid padrunitega ja siis kukkus tulistama. Kummaski käes püstol, kallutatuna külili – nagu ameerika märulifilmis. Kui oli need mitukümmned ja rohkemgi veel lasku ära teinud, siis mainisin, et ega väga märki ta ei tabanud. Seepeale teatas ta aga, et see polnudki eesmärk, eesmärk oli saada lihtsalt elamust ja lasta auru välja peale rasket tööpäeva”, jutustab Gunnar.