Drone Safety In Estonia: Rules, Alerts, and What to Do Right Now
- Mo-Su 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Kuulivesti klass näitab, millise relva ja millise laskemoona vastu on vesti katsetatud. Klass ei ütle, kui “tugev” vest üldiselt on. Maailmas on kasutusel kaks peamist süsteemi. Ameerika NIJ tähistab tasemeid kujul IIA, II, IIIA, III ja IV, uuemas versioonis HG1, HG2, RF1, RF2 ja RF3. Euroopa VPAM nummerdab klassid 1 kuni 14. Eesti ostja puutub kokku mõlemaga, sest siinsel turul müüakse nii USA kui ka Euroopa toodangut. Allpool selgitame, mida iga tase tähendab, kuidas süsteemid omavahel kokku käivad ja mida vestilt enne raha maksmist kontrollida.
Standard on kokkulepe: millise relvaga lastakse, millist laskemoona kasutatakse, mis kiirusega kuul liigub, mitu lasku tehakse ja kui palju võib vest tabamuse kohal sissepoole vajuda. Iga riik või organisatsioon on need kokkulepped teinud oma ohtude järgi.
USA riiklik justiitsinstituut NIJ on kehtestanud kantavale kaitsevarustusele oma standardid ning uuendab neid vastavalt vajadusele. NIJ katsetel kasutatakse Ameerika turul levinud relvi ja laskemoona. Seepärast on NIJ tähised USA toodetel standardvarustus ja neid näeb ka paljudes Euroopa e-poodides.
Euroopas ei ole ühte kohustuslikku standardit, mis kehtiks kantavatele kuulivestidele kõigis liikmesriikides. Praktikas toetutakse Saksa päritolu testilaborite ühenduse VPAM juhistele. Nende üldine katsetusjuhend VPAM-APR kirjeldab, kuidas katsetada materjale, konstruktsioone ja tooteid, mis peavad kaitsma tulirelvarünnaku eest. Samadele kaitseklassidele toetuvad ka eraldi juhendid, näiteks plaatmaterjalide katsetusjuhend VPAM-PM ja eriti kaitstud sõidukite juhend VPAM-BRV.
Ehitusstandardeid EN 1522 ja EN 1523 ajavad inimesed sageli vestidega segi. Need on mõeldud akendele, ustele ja muudele ehituskonstruktsioonidele. Kantava vesti kohta ei ütle need midagi.
NIJ süsteemis on praegu ringluses kaks tähistust. Vanema standardi järgi tähistatakse tasemeid rooma numbritega, uuem kasutab tähtede ja numbrite kombinatsiooni: HG (handgun) tähendab püstolit, RF (rifle) vintpüssi. Kumb standard parasjagu kehtib, näed NIJ aktiivsete standardite nimekirjast. Poes müüakse aga veel aastaid mõlema tähistusega tooteid.
| Vana tähis | Uus tähis | Mille vastu on katsetatud (lihtsustatult) | Tüüpiline vorm |
|---|---|---|---|
| IIA | (uues süsteemis eraldi taset ei ole) | 9 mm ja .40 S&W püstolikuulid väiksemal kiirusel | Õhuke pehme vest |
| II | HG1 | 9 mm ja .357 Magnum | Pehme vest, sageli varjatult kantav |
| IIIA | HG2 | Võimsamad püstolikuulid, kuni .44 Magnum | Pehme vest, paksem ja jäigem |
| III | RF1 | Levinud vintpüssikuulid, nt 7,62×51 täismantelkuul | Kõva plaat |
| (vahetaset ei olnud) | RF2 | RF1 ohud ning lisaks teraselemendiga 5,56 mm kuul | Kõva plaat |
| IV | RF3 | Soomust läbistav .30-06 kuul | Raske keraamiline plaat |
Tabelist on näha kaks asja. Esiteks on pehmete vestide ülemine tase IIIA ehk HG2 ikkagi püstolikaitse: automaadi ega jahivintpüssi kuuli see ei peata. Teiseks on uues süsteemis vintpüssi tasemete vahele lisatud RF2. Vana III taseme plaat ei pruukinud peatada 5,56 mm teraselemendiga kuuli, mis on paljudes armeedes tavaline laskemoon.
VPAM-i klassid kasvavad ühest neljateistkümneni. Iga klass vastab kindlale kaliibrile ja kuulitüübile, alates väikesekaliibrilisest .22 LR padrunist kuni raskete vintpüssikuulideni. Kantavate vestide puhul räägitakse enamasti klassidest 1 kuni 10, kõrgemad klassid puudutavad eelkõige raskeid plaate, sõidukeid ja konstruktsioone.
| VPAM klass | Tüüpiline oht (lihtsustatult) | Mida see praktikas tähendab |
|---|---|---|
| 1 | .22 LR | Ainult kõige nõrgemad padrunid |
| 2–3 | 9 mm Luger, kolmandas klassis suurem kiirus | Euroopa politsei põhiline püstolioht |
| 4–5 | .357 Magnum, .44 Magnum | Pehme vesti ülemine ots |
| 6 | 7,62×39 pehme teraselemendiga kuul | Esimene vintpüssiklass, vajab plaati |
| 7 | 5,56×45 ja .308 Win | Levinud sõjaväe- ja jahikaliibrid |
| 8 | 7,62×39 läbistava südamikuga kuul | Automaatrelva läbistav laskemoon |
| 9–10 | .308 Win ja 7,62×54R kõva südamikuga kuulid | Raske kaitse sõjaväe ja eriüksuste tasemel |
| 11–14 | Volframkarbiidist südamikuga ja .50 kaliibri kuulid | Sõidukid, konstruktsioonid, eriplaadid |
VPAM-i eripära on, et katseprogramm põhineb Euroopas levinud relvadel ja laskemoonal: 9 mm Luger, 7,62×39 ja .308 Win. Eesti ohupilti arvestades sobib see paremini kui Ameerika süsteem, kus mõned siin harvad kaliibrid on kesksel kohal ja mõni siin levinud padrun puudub.
Kui vestil on tähis “VPAM 4”, tähendab see, et katse on läbitud klassi 4 laskemoonaga. Kõik madalamad ohud ei ole sellega automaatselt kaetud. Tõsine tootja märgib sertifikaadile kõik klassid ja eritingimused, mille vest läbis.
Täpset üks-ühele vastavust ei ole, sest laskemoon, kiirused ja hindamise reeglid on süsteemides erinevad. VPAM on avaldanud võrdlustabeli oma testitasemete ja teiste standardite vahel, mida tasub vaadata, kui tootja annab ühe süsteemi tähise ja sina mõtled teise kaudu. Ligikaudne pilt on selline:
| Kaitse liik | NIJ (vana / uus) | VPAM ligikaudu |
|---|---|---|
| Tavaline püstolikaitse | II / HG1 | 3 |
| Tugev püstolikaitse | IIIA / HG2 | 4–5 |
| Vintpüssikaitse tavalaskemoona vastu | III / RF1 | 6–7 |
| Vintpüssikaitse teraselemendiga kuuli vastu | – / RF2 | 7–8 |
| Soomust läbistava kuuli vastu | IV / RF3 | 9–10 |
Tabelit tasub võtta orientiirina, mitte ümberarvestusvalemina. Kui sinu jaoks on oluline konkreetne oht, näiteks 7,62×39 läbistava südamikuga kuul, otsi sertifikaadist just seda laskemoona. Tasemetähisest üksi ei piisa.
Klassi kõrval on teine suur küsimus, millest vest koosneb.
Pehme ballistiline pakett on tehtud aramiidist (tuntud kaubamärk on Kevlar) või ülikõrge molekulmassiga polüetüleenist. See on painduv, kerge ja sobib varjatud kandmiseks, aga kaitse lõpeb püstolikuulidega.
Kõva plaat on keraamiline, teraseline või pressitud polüetüleenist. Plaat pannakse vesti või plaadikandja taskusse ning see peatab vintpüssikuuli. Plaat kaitseb aga ainult seda ala, mida ta katab: tavaliselt rindkere keskosa ja selga, külgi ainult eraldi külgplaatidega.
Plaatidel on kaks tähistust, mis tuleb selgeks teha:
Kaal kasvab koos klassiga kiiresti. Pehme püstolivest kaalub sageli paar kilo, täiskomplekt raskete plaatidega aga mitu korda rohkem. Eesti foorumites räägivad praktikud, et kerge tsiviilvesti ja plaatidega komplekt kaalub kokku umbes kuus kilo. Seda tuleb arvestada siis, kui vesti peab kandma terve vahetuse.
Kuulivesti peamine ülesanne on mitte lasta kuulil läbi minna. Teine ülesanne on sama tähtis: tabamuse energia tuleb laiali jaotada. Kui vest tabamuse kohal liiga palju sissepoole vajub, võib kandja saada ränga põrutuse, roidemurde või siseorganite vigastuse, kuigi nahk jääb terveks. Ingliskeelses kirjanduses nimetatakse seda behind armour blunt trauma ehk soomuse taha jääv nüri trauma.
Standardid mõõdavad seda nii, et vesti taha pannakse plastiliinist taustamaterjal ja pärast lasku mõõdetakse jälje sügavust. Euroopa käsitluses ei piisa läbistamise vältimisest, oluline on ka deformatsiooni piiramine. Kahe sama klassiga vesti vahel võib seega olla tegelik vahe: üks peatab kuuli ja jätab sügava jälje, teine peatab kuuli ja jaotab energia paremini laiali.
Kui oled kunagi saanud tabamuse vesti pihta, isegi kui tunned end hästi, mine EMO-sse või perearsti juurde ja ütle, et tabamus oli ballistilise vesti pihta. Nüri trauma tunnused võivad ilmneda alles tundide pärast.
Levinud väärarusaam on, et kuulikindel vest peab vastu ka noale. Ballistiline ja torkekaitse on tehniliselt erinevad katseprotokollid. Kuulikaitseks mõeldud kiud jaotavad lööki laiali, aga terav ots võib nende vahelt läbi minna. Kombineeritud vestid on olemas, kuid need on paksemad ja raskemad ning sertifikaadil on eraldi märge torkekaitse kohta.
Killukaitse on kolmas teema. Sõjaväelistes oludes on paljudel juhtudel suurem oht kildudest kui otselasust ning killukaitset hinnatakse omaette katsega. Kui keegi müüb vesti “universaalse kaitsena”, küsi iga ohu kohta eraldi sertifikaati.
Eestis ei ole eraldi seadust, mis paneks kantavale kuulivestile kohustusliku klassi. Relvaseadus reguleerib relvade ja laskemoona liigitamist ja käitlemist, ballistilise kaitsevarustuse standardeid see ei sätesta.
Töö juures kehtivad isikukaitsevahendite üldreeglid: tööandja peab valima kaitsevahendi töökeskkonna riskianalüüsi põhjal ning see peab vastama tegelikule ohule. Riigi Teataja isikukaitsevahendite valikloetelu annab aimu, kuidas kaitsevahendeid ohtude järgi rühmitatakse. Turvaettevõtte, sularahaveo või muu riskantse töö puhul tähendab see, et vesti klass tuleb põhjendada konkreetse ohuga, mitte valida see kõige odavama või kõige raskema järgi.
Lasketiirudele kehtivad omad nõuded. Lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuete määrus seab tingimused tiirudele, kus lastakse kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudsest tulirelvast. Tiiru ohutus tugineb kuulipüüduritele, seintele, laskesuunale ja reeglitele. Tavalaskur ei pea tiirus vesti kandma, sest tiir on ehitatud nii, et kuul ei lähe sinna, kus on inimesed.
Tondi Lasketiirus õpetame igapäevaselt relvaohutust nii algajatele kui ka relvaomanikele ja jõustruktuuride töötajatele. Meie kogemus ütleb, et kuulivestist räägitakse sageli nii, nagu see teeks inimese haavamatuks. Nii see ei ole.
Vest on viimane kaitseliin. Esimene on teadlikkus: kuhu relvasuu näitab, kus on sõrm, mis on sihtmärgi taga, kust võib tulla rikošett. Ükski kaitseklass ei asenda põhireegleid, mida kirjeldame meie lasketiiru reeglite juhendis. Rikošett võib tabada kohta, mida vest ei kata, ja kõige kallim plaat ei aita, kui ohtu ei märgatud.
Taktikalises väljaõppes paneme seepärast rõhu otsustamisele: ohu hindamisele, katte kasutamisele ja liikumisele. Kaitsevarustus on selle kõrval toetav vahend. Klassid tasub selgeks teha, kuid veel olulisem on teada, mida sinu varustus ei tee. Inimene, kes teab oma vesti piire, teeb paremaid otsuseid kui see, kes usub, et on kaitstud igas olukorras.
— Instructor TO
Kui tahad mõista, mida kaitseklassid päriselt tähendavad, aitab kõige rohkem see, kui näed ja tunned relvade erinevust oma silmaga, juhendaja kõrval. Meie taktikalise laskmise koolitusel harjutame liikumist, katte kasutamist ja otsuste tegemist pinge all. Teadlikkus ohtudest on eraldi teema meie turvateadlikkuse koolitusel. Regulaarselt saab harjutada Taktika Teisipäeval. Jõustruktuuri töötajatele on eraldi pakett hinnaga 110 €, relvaomaniku teenused ja rajarendi leiad relvaomanike lehelt. Kui soovid kinkida, valmistab Eriüksuslase kinkekaart hinnaga 105 € rõõmu taktikahuvilisele sõbrale.
Parimat klassi ei ole, on sinu ohule sobiv klass. Püstoli eest kaitseb pehme vest tasemel NIJ IIIA/HG2 või VPAM 3–5, vintpüssi eest on vaja plaate alates RF1 või VPAM 6. Kõrgem klass tähendab suuremat kaalu, seega vali ohu, mitte numbri järgi.
Ei. NIJ IIIA ehk HG2 on püstolikaitse ega ole katsetatud vintpüssi- ega automaadikuulidega nagu 7,62×39 või 5,56×45. Selle vastu on vaja kõva plaati vähemalt tasemel NIJ RF1 või VPAM 6.
Relvaseadus ei sätesta ballistilise kaitsevarustuse kohta eraldi standardit ega klassi. Töö juures tuleb vest valida riskianalüüsi põhjal. Kui plaanid vesti kanda töö või mõne erilise olukorra pärast, küsi täpset õiguslikku nõu advokaadilt või oma tööandja töökeskkonnaspetsialistilt.
Mitte automaatselt. Kuuli- ja torkekaitset katsetatakse eraldi protokollidega ning terav tera võib ballistilisest kiust läbi minna. Kui torkekaitse on vajalik, otsi sertifikaadilt eraldi märget torkekaitse kohta.
Tavalaskmisel mitte. Tiir on ehitatud ohutusnõuete järgi, kuulipüüdurid ja seinad peavad kuuli kinni, ning ohutuse tagavad reeglid ja juhendaja. Vesti kasutatakse ainult mõnes erikoolituses, kus harjutus seda nõuab.