Relvaloa taotleja koolitus e-õppes
- Mo-Su 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Droonilennu planeerimine tähendab, et enne starti on sul vastus neljale küsimusele: kus ja kui kõrgel sa lennata tohid, kas alal lendamiseks on vaja luba, kas ilm ja koht sobivad ning mida sa teed, kui midagi läheb valesti. Eestis algab iga plaan ametlikust droonide kaardirakendusest. Transpordiamet nõuab, et kontrolliksid seda nii planeerimise ajal kui ka vahetult enne igat õhkutõusu, ja see kehtib ka siis, kui sul kaugpiloodi tunnistust ei ole. Allpool on töökäik, mille saad läbi teha iga lennu eel, olgu see suvine videolend rannas või tööülesanne linnas.
Paljud piloodid arvavad, et lennuplaneerimine tähendab marsruudi joonistamist rakenduses. Tegelikult on marsruut ainult üks osa plaanist. Hea lennuplaan on lühike dokument, olgu see kasvõi märkmed telefonis, kus on kirjas:
Kõik see kuulub piloodi vastutusse. EASA juhend ütleb otse, et ohutu lennu eest vastutab kaugpiloot. Tema peab kogu lennu vältel jälgima nii paigal olevaid takistusi, näiteks elektriliine ja maste, kui ka liikuvaid ohte, näiteks teisi õhusõidukeid ja päästeteenistusi. Plaan on see, mis teeb jälgimise lennu ajal lihtsaks, sest suured otsused on tehtud juba enne starti.
Enamik eraisikute ja ka paljude ettevõtete lende toimub avatud kategoorias. Eesti kohta avaldatud EASA teabe järgi on avatud kategooria põhireeglid järgmised: droon peab olema kogu aeg otsenähtavuses (VLOS), see ei tohi lennata kõrgemal kui 120 meetrit maapinnast, sellega ei tohi vedada ohtlikke kaupu ega sellelt midagi alla visata. Kui sinu plaan neid piire ületab, näiteks tahad lennata nägemisulatusest välja, ei ole tegemist enam avatud kategooria lennuga. Siis on vaja hoopis teistsugust ettevalmistust. Kategooriate erinevused oleme lahti kirjutanud artiklis EASA drooni kategooriad iga käitaja jaoks.
Otsenähtavus ei tähenda ainult seda, et droon paistab. Rootsi Transpordiameti koolitusmaterjal selgitab, et VLOS tähendab lisaks ka seda, et hoiad drooni ohutus kauguses inimestest ja loomadest. Seega planeeri ala nii, et näed drooni ja selle ümbrust kogu lennu vältel. Ära jäta plaani kohta, kus droon kaob puude või hoone taha.
Pädevuse kohta kehtib Eestis lihtne reegel. A1/A3 kaugpiloodi pädevustunnistuse saamiseks loed läbi õppematerjalid ja sooritad LOIS-i infosüsteemis veebipõhise valikvastustega testi. Läbimiseks peab vastama õigesti 75% küsimustest ja riigilõiv on 10 €. Transpordiameti infovoldiku järgi on tunnistus kohustuslik alates 250 grammist, kuid amet soovitab eksami teha kõigil, sest see tõstab teadlikkust. Kui test on veel tegemata, aitab meie samm-sammult juhend A1/A3 eksami kohta.
See osa võtab lihtsa lennu puhul 15 kuni 30 minutit. Kui alale on vaja luba, alusta päevi varem.
Kirjuta ühe lausega, mida lennult tahad, näiteks „Kolm fotot talu katusest ja 30-sekundiline video õuest”. Selge eesmärk hoiab lennu lühikese. Mida lühem on aeg õhus, seda väiksem on risk ja seda vähem kulub akut. Eesmärgist selgub ka see, kas lend jääb avatud kategooriasse.
Ava Transpordiameti viidatud kaardirakendus ja otsi üles oma täpne lennuala. Transpordiameti selgituse järgi ei pea avatud kategooria lende ametiga kooskõlastama, aga kehtestatud geograafilisi alasid on kohustuslik järgida. Need võivad teatud alal nõuda ametiasutuse luba või piirata lennukõrgust. Ingliskeelsel lehel on lisatud, et lisaks püsivatele aladele tuleb kontrollida ka ajutisi piiranguid.
Vaata kaardil eraldi läbi:
Põhjalikuma ülevaate kolmest kohustuslikust kontrollist leiad artiklist enne iga lendu kontrolli LOIS-i, pädevust ja kaarti.
Kui kaart näitab, et alal lendamiseks on vaja luba, küsi seda ala haldajalt kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva enne lendu. Taotlusse lisa tagavaraplaan: mida teed lennuohutuse tagamiseks, kui kaotad drooni üle kontrolli. Turistid ja juhuslikud lendajad jätavad selle sageli välja ja eeldavad, et lihtsast palvest piisab. Puuduliku taotluse peale kulub aga lisaaeg, mida sul enne plaanitud lennupäeva ei pruugi olla.
Hea tagavaraplaan on konkreetne. Seal on kirjas drooni automaatse tagasipöördumise kõrgus, ala, kuhu droon hädaolukorras maandub, ja kontakt, kellele teatad, kui droon kaob.
Vaata ala satelliitpildilt ja võimalusel ka kohapeal. Märgi üles elektriliinid, mastid, kõrged puud ja hooned. Need takistused kipuvad ekraanil märkamatuks jääma just siis, kui keskendud kaadrile. Vali stardikoht, kust näed kogu marsruuti, ja vähemalt üks varumaandumiskoht.
Arvesta ka inimestega, keda praegu kohal ei ole. Rootsi Transpordiamet rõhutab, et drooni tuleb hoida eemal ka kohtadest, kuhu inimesed aeg-ajalt kogunevad, näiteks parkidest ja spordiürituste paikadest, isegi kui lennu hetkel seal kedagi pole. Laupäeva hommikul tühi staadion võib poole tunni pärast olla täis. Privaatsuse poolt käsitleme lähemalt artiklis drooni ohutus ja privaatsus.
Tuul on väikese drooni suurim vaenlane, sest maapinnal tuntav nõrk tuul võib 100 meetri kõrgusel olla märksa tugevam. Võrdle tuule kiirust oma drooni tootja lubatud piiriga ja jäta varu, eriti rannikul ja lagedal põllul. Sademed, udu ja madal pilvisus vähendavad nähtavust, mis on otsenähtavuse nõude juures otsustav. Kui pildistad, märgi üles päikese suund: vastu päikest on nii pilti kui ka drooni ennast raskem näha.
Arvuta, mitu minutit eesmärgi täitmiseks kulub, ja lisa sellele tagasilend ja maandumine. Vastutuul pikendab tagasiteed, nii et planeeri raskem osa lennu algusesse, kui aku on täis. Määra automaatse tagasipöördumise kõrgus nii, et see jääb kõrgemale kõige kõrgemast takistusest marsruudil, kuid alla 120 meetri ja alla ala kõrguspiirangu.
Kolm stsenaariumi, mille kohta peaks sul olema valmis vastus:
Kodus tehtud plaan on alles pool tööd. Kohapeal läbi kõik need punktid uuesti:
Kui midagi ei klapi, lükka lend edasi. Ükski kaader ei ole väärt lendu, mille kohta on sul endal kahtlusi. Lisaküsimusi, mida enne starti endalt küsida, leiad artiklist drooni ohutusnõuded enne lendu.
| Etapp | Mida kontrollid | Kust info tuleb |
|---|---|---|
| Mitu päeva enne | Geograafilised alad, loa vajadus, ala haldaja | Ametlik kaardirakendus |
| Vähemalt 5 tööpäeva enne | Kirjalik loataotlus koos tagavaraplaaniga | Ala haldaja |
| Eelmisel õhtul | Ilmaprognoos, akude laadimine, tarkvara uuendused | Ilmateenistus, drooni rakendus |
| Kohapeal enne starti | Ajutised piirangud ja NOTAM-id, takistused, inimesed, tuul | Ametlik kaardirakendus, oma silmad |
| Lennu ajal | Otsenähtavus, kõrgus kuni 120 m, teised õhusõidukid | Piloot ja vaatleja |
| Pärast lendu | Märkmed lennupäevikusse, kõrvalekalded plaanist | Oma märkmed |
Marsruudi- ja lennupäevikurakendused teevad planeerimise mugavaks. Nendega saab joonistada lennuteekonna, salvestada lennuajad ja jälgida akude kasutust. Juriidiliselt on nad aga ainult abivahend. Transpordiameti juhiste järgi tuleb igal juhul kontrollida ametlikku kaardirakendust ja ajutisi piiranguid, sest just ajutised piirangud ei pruugi kolmandate osapoolte rakendustesse õigel ajal jõuda.
Sama kehtib drooni sisseehitatud geopiirangute kohta. Ühendkuningriigis välja antud droonikoodeks hoiatab, et tootjate geoteadlikkuse süsteemid võivad ametlikest piirangutest maha jääda. Seetõttu ei tohi tehase tarkvarauuendust pidada riikliku kaardi ja NOTAM-ite asenduseks. Kui droon lubab sul startida, ei tähenda see, et lend on lubatud. Ja kui droon ei luba startida, on sellel tavaliselt põhjus, mida tasub uurida.
Eesti, Soome, Rootsi ja Taani kasutavad sama EASA raamistikku, nii et pädevustunnistus ja käitaja registreering kehtivad kõigis neis riikides. Riikide kaardid, alad ja loa taotlemise kord on aga erinevad, nii et iga riigi jaoks planeeri eraldi.
Kui oled Eestisse tulnud turistina, kehtib sulle sama loogika vastupidi: sinu kodumaa tunnistus kehtib, aga Eesti alad ja load tuleb kontrollida Eesti kaardilt.
Lasketiirus näeme iga päev, et ohutus ei alga hetkest, kui keegi päästikule vajutab. See algab varem: relva kontrollist, raja reeglitest ja sellest, et kõik teavad, mida teha, kui midagi läheb plaanist erinevalt. Droonidega on täpselt sama. Lennuplaan on piloodi ohutusinstruktaaž iseendale.
Meie koolitustel on droonid seotud turvateadlikkuse ja ohuanalüüsiga. Me ei õpeta ainult lendamist, vaid ka seda, kuidas droon paistab maapinnalt: milline lend tekitab inimestes muret, milline lend häirib ja milline lend on selge ja ettearvatav. Kui oled kordki olnud selle poolel, kes peab tundmatut drooni hindama, hakkad oma lende teistmoodi planeerima. Valid stardikoha, mis on nähtav, lendad lühemalt ja tead täpselt, kuhu droon hädaolukorras maandub.
Meie soovitus on lihtne: tee kontrollnimekirjast harjumus, mitte erand. Kogenud piloodid ei jäta plaani tegemata selle pärast, et nad on asjatundjad. Just plaani pärast nad nendeks saidki. Seaduslike nõuete järgimine ei ole bürokraatia, vaid kõige odavam kindlustus nii sulle kui ka teistele.
— Instructor TO
Kui tahad lennuplaneerimist ja drooni praktilist kasutamist harjutada päris olukordades, korraldab Tondi Lasketiir Tallinnas droonikoolitusi. Seal käsitleme ka droonide tõrjumist ja tänapäevaseid ohuanalüüsi harjutusi. Koolitus sobib nii eraisikule kui ka ettevõtte meeskonnale, kes tahab droone tööl kasutada või nende eest kaitsta. Vaata lähemalt droonikoolitust ja taktikalist droonitõrjepraktikat Tallinnas või võta meiega ühendust Tondi Lasketiiru kodulehel.
Ei pea. Avatud kategooria lende ei pea Transpordiametiga kooskõlastama. Geograafilisi alasid pead siiski järgima ja need võivad nõuda ala haldaja luba või piirata lennukõrgust. Seepärast kontrolli kaardirakendust alati nii planeerides kui ka enne starti.
Piiratud alal lendamise luba tuleb ala haldajalt küsida kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva ette. Lisa taotlusele tagavaraplaan juhuks, kui kaotad drooni üle kontrolli. Kui taotlus on puudulik, võib vastus viibida, nii et jäta varuaega.
Alla 250 grammi kaaluva drooni puhul ei ole A1/A3 tunnistus kohustuslik, kuid Transpordiamet soovitab seda kõigile. Test tehakse veebis LOIS-i süsteemis, läbimiseks on vaja 75% õigeid vastuseid ja riigilõiv on 10 €. Lennureeglid, näiteks otsenähtavus ja 120 meetri piir, kehtivad kõigile droonidele.
Need on kasulik abivahend, kuid mitte ametlik allikas. Tootja andmed võivad riiklikest piirangutest maha jääda, eriti ajutiste piirangute puhul. Lõplik kontroll tehakse alati ametlikul kaardil ja NOTAM-itest vahetult enne starti.