Suvepäevad või päev kontorist väljas
- E-R 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Eestis tohib õues lasta ainult selleks ettenähtud ja nõuetele vastavas kohas: lasketiirus või laskepaigas, kus on paigas ohuala, tõkked ja hoiatusmärgid ning kohal on laskmist läbiviiv isik. Metsatukk, oma suvila tagahoov või karjäär ei muutu laskekohaks selle pärast, et seal parasjagu kedagi pole. Allpool selgitame, mida seadus ja selle alusel kehtestatud määrus täpselt ütlevad, kes vastutab ja milliseid reegleid peab laskur ise järgima, kui ta vabas õhus relva kätte võtab.
Õues laskmise aluseks on relvaseadus, mis eristab püsivat lasketiiru ja ajutist laskepaika. Täpsemad ohutusnõuded on kirjas siseministri määruses “Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded”, mis võeti vastu 26. veebruaril 2021 ja on kehtestatud relvaseaduse § 84 lõike 7 alusel.
Sisuliselt kehtib üks põhimõte: vabas õhus tohib lasta ainult kohas, mis on laskmiseks ette nähtud ja kus ohutus on enne esimest lasku üle kontrollitud. Kui kohta pole laskmiseks määratud, on seal laskmine keelatud, ka siis, kui maa on sinu oma ja lähim naaber elab kilomeetri kaugusel. Kuul ei tea, kus lõpeb kinnistu piir, ja vastutus selle eest, kuhu kuul lendab, jääb alati laskurile.
Sama loogika kehtib suures osas mujalgi Euroopas. Näiteks Inglismaal peab ka õhkrelvast lastud kuul jääma kinnistu piiridesse, ja selle rikkumine on seal kuritegu. Kui tuled Eestisse turistina ja oled kodus harjunud teistsuguse korraga, lähtu siin Eesti reeglitest ja juhendaja korraldustest.
Jahil kehtivad oma reeglid, load ja piirangud, mida see artikkel ei käsitle. Jahiluba ei anna õigust teha jahimaal või koduõues lihtsalt sihtmärgilaskmist. Kui tahad treenida, tee seda lasketiirus või laskepaigas.
Mõisted kõlavad sarnaselt, kuid nõuded on erinevad. Seadus eristab püsivat lasketiiru ja ajutist laskepaika, ja kummalegi kehtivad omad nõuded müra vähendamisele, kuulide kinnipüüdmisele ja ohualale. Kaitseväe ja Kaitseliidu määrus jagab omakorda lasketiirud kinnisteks ja poolkinnisteks selle järgi, mitmest küljest on tiir väliskeskkonnast eraldatud.
| Koht | Mis see on | Mida see laskurile tähendab |
|---|---|---|
| Kinnine lasketiir | Katuse ja püsivate välispiiretega igast küljest eraldatud tiir | Ilmast sõltumatu, kuulid jäävad hoone sisse |
| Poolkinnine lasketiir | Väliskeskkonnast vähemalt kolmest küljest eraldatud tiir | Osaliselt vabas õhus, kuid piirded juhivad laskesuunda |
| Avatud lasketiir | Püsiv rajatis vabas õhus | Pikemad distantsid, ohuala ja vallid on kindlaks määratud |
| Laskepaik | Ajutine koht laskmiseks, näiteks võistluseks või treeninguks | Ohuala, tõkked ja märgid paigaldatakse iga kord eraldi, relvahoidlat pole |
Siseruumides laskmisega võrreldes on õues rohkem muutujaid: tuul, valgus, maastik, juhuslikud möödujad ja loomad. Seepärast on just välitingimustes ohuala ja tõkete kontroll nii oluline. Kui alles alustad, on siseruumid sageli lihtsam esimene samm; loe lähemalt meie juhendist siseruumides laskmine ilma relvaloata.
Püsiva lasketiiru seinad, lagi ja põrand peavad olema kuulikindlad või ehitatud nii, et lastud kuul ei pääse rajatisest välja. Tulejoone läheduses kasutatakse rikošetti takistavaid materjale ja suletud ruumis peab ventilatsioon püssirohugaasid eemaldama. Enne tegevusloa saamist peab tiiru pidaja esitama dokumendid selle kohta, et kohaliku omavalitsuse, terviseameti ja päästeteenistuse esindajad on koha üle vaadanud. Tsiviilrelvade käitlemisega seotud tegevusload väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
Laskurile tähendab see lihtsat asja: kui lased litsentseeritud tiirus, on keegi juba läbi mõelnud, kuhu iga kuul lõpuks jõuab.
Määruse järgi lasub kõige suurem vastutus laskmist läbiviival isikul. See ei ole paberil olev nimi, vaid aktiivne ohutusroll. Tema peab:
Kui korraldad ise õues laskmist, näiteks klubitreeningut või võistlust, küsi endalt aus küsimus: kas meil on inimene, kes suudab neid kohustusi kogu aja täita? Kui vastus on kõhklev, on targem minna kohta, kus see roll on juba kaetud.
Õues laskmise ettevalmistus käib kindlas järjekorras. Nii töötame ka meie:
Määrus ütleb selgelt: kui rikutakse ohutusnõudeid või kui ohualasse ilmub kõrvaline objekt, lõpetatakse tuli kohe. Praktikas tähendab see näiteks järgmisi olukordi:
Kui kõlab käsklus “Stopp!” või “Tuli seis!”, lõpetab iga laskur kohe laskmise, eemaldab sõrme päästikult ja hoiab relva suunatuna ohutusse suunda. Juhendaja käsklusele allumine ei ole klubi viisakusreegel, vaid osa õiguslikust korrast. Sama kehtib vastupidi: kui sina märkad ohtu, hüüa “Stopp!” kõva häälega. Parem sada ebavajalikku peatust kui üks õnnetus.
Juhendaja vastutab korralduse eest, kuid iga laskur vastutab oma relva eest. Neid reegleid õpetame igale algajale esimesel minutil ja kordame kogenud laskuritele ilma vabandamata:
Õues mõjutavad sinu laskmist ka asendid. Ebakindel maapind, kalle või märg muru muudavad stabiilsuse keerukamaks, ja kehv asend tähendab kehvemat kontrolli. Põhiasendid ja nende õige võtmine on lahti kirjutatud meie artiklis kolm laskmisasendit. Üldisemad tiirureeglid leiad juhendist mida iga laskur peab lasketiirus teadma.
Püsivas lasketiirus on relvade hoidmiseks tavaliselt eraldi lahendused. Ajutises laskepaigas relvahoidlat nõutud ei ole, mistõttu vastutab relvaomanik ise selle eest, et relv ja laskemoon oleksid kogu tegevuse ajal tema kontrolli all. See tähendab mõnda lihtsat harjumust:
Ka laskepaika jõudmine on osa ohutusest. Kuidas relva Eestis seaduslikult ja turvaliselt vedada, selgitame põhjalikult juhendis relva transport Eestis.
Enamik ohtlikke olukordi ei sünni pahatahtlikkusest, vaid harjumusest ja kiirustamisest. Need on vead, mida juhendajana kõige sagedamini parandame:
Kõik need vead on lihtsalt välditavad, kui reeglid on enne laskmist selgeks räägitud ja juhendaja jälgib tulejoont kogu aeg.
Lapsed ja esmakordsed laskurid vajavad õues veel tihedamat juhendamist kui siseruumides, sest keskkond hajutab tähelepanu. Ühe juhendaja kohta on hea hoida vähem laskureid korraga ja selgitada käsklused enne algust nii, et kõik oskavad neid korrata. Vanem või saatja peab teadma, kus ta seisab, ning kandma samu kaitsevahendeid nagu laskur.
Millises vanuses ja millistel tingimustel laps lasketiiru tulla võib, selgitame artiklis lasketiir lastele. Praktilise kontrollnimekirja vanemale leiad juhendist lastega lasketiirus: ohutus ja nõuded. Kui oled ise alles alustamas ja mõtled laskespordile, alusta artiklist laskespordi alustamine.
Me korraldame laskmist nii tiirus kui ka vabas õhus, ja meie kogemus on, et õues laskmise reeglid ei ole piirang, vaid see, mis teeb laskmise üldse nauditavaks. Kui laskur teab täpselt, kus asub ohuala, mida tähendab iga käsklus ja kes jälgib tervikut, saab ta keskenduda sihtimisele, hingamisele ja päästikutööle. Hirm kaob ja tekib enesekindlus.
Seepärast ei ole meil “kiiret versiooni” instruktaažist. Iga osaleja, nii esmakordne külaline kui ka relvaloaga laskur, kuuleb ohutusreeglid ära ja kinnitab neid. Me juhendame individuaalselt, sest üks ja sama viga, olgu see vale käeasend või relvasuu hooletu pööramine, vajab eri inimestel erinevat selgitust.
Meie kursustel räägime ohutusest laiemalt kui ainult relva käsitsemisest. Turvateadlikkus tähendab ka oskust märgata ümbrust, hinnata riske ja jääda pinge all rahulikuks. Seetõttu kaasame koolitustesse tänapäevaseid ohuanalüüsi harjutusi ja droonide praktilist kasutust: õues on taevas samuti osa ohualast. Meeskondadele annab see kogemus midagi, mida tavaline koosolek ei anna: selge suhtluse, usalduse ja ühise vastutuse.
— Instructor TO
Kui tahad vabas õhus laskmist kogeda ilma, et peaksid ise ohuala, tõkkeid ja load korraldama, tule Tondi Lasketiiru. Oleme Baltikumi suurim lasketiir ning pakume laskmist nii tiirus kui ka vabas õhus, alati koos juhendajaga. Esimeseks korraks sobib pakett “Minu esimene pauk” (45 €) või “Suur Pauk” (65 €), seltskonnale “Sõpradega tiiru” (255 €). Kõik paketid ja kinkekaardid leiad lehelt laskmise paketid ja kinkekaardid.
Relvaloaga laskurile pakume laskeraja renti (125 € inimese kohta), sõbra kaasavõtmist (15 € inimese kohta) ning 10x (150 €) ja 20x (200 €) kaarte. Vaata lähemalt lehelt teenused relvaomanikule. Firmaürituse või sünnipäeva korraldamiseks vaata meie üritusi.
Kinnistu omamine ei tee sellest veel laskmiseks ettenähtud kohta. Eestis tohib õues lasta ainult lasketiirus või laskepaigas, mille ohuala, tõkked ja märgid vastavad nõuetele ning kus on laskmist läbiviiv isik. Kui tahad treenida, vali selleks lasketiir.
Korralduse ja ohutuse eest vastutab laskmist läbiviiv isik: tema kontrollib ala, instrueerib osalejaid, tagab esmaabi ja on kogu aeg kohal. Iga laskur vastutab samal ajal oma relva käsitsemise eest ja peab juhendaja käsklusi täitma.
Oma relvaga laskmiseks on relvaluba vajalik. Juhendatud elamuslaskmisel lased tiiru relvaga juhendaja järelevalve all; täpsed tingimused sõltuvad paketist ja relvast, seega küsi need enne broneerimist meilt üle.
Laskmine lõpetatakse kohe. Iga laskur eemaldab sõrme päästikult, hoiab relva ohutus suunas ja ootab juhendaja luba. Tegevust jätkatakse alles siis, kui ohuala on taas vaba ja üle kontrollitud.
Kerge vihm üldjuhul laskmist ei takista, kuid juhendaja hindab alati nähtavust, maapinda ja tuult. Kui ohuala pole võimalik piisavalt jälgida või libe maapind muudab liikumise ohtlikuks, lükatakse laskmine edasi või kolitakse siseruumidesse.