Tondi Lasketiir tagab ohutuse!
- E-R 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Drooni tuvastamine tähendab, et mehitamata õhusõiduk avastatakse, saadakse teada, mis seadmega on tegu, ja tema liikumist jälgitakse nii kaua, kuni olukord on lahendatud. Selleks kasutatakse raadiosageduse sensoreid, radarit, kaameraid, helisensoreid ja drooni enda saadetavat kaugidentimise signaali (Remote ID). Ükski neist ei näe üksi kõike. Siit leiad, kuidas need tehnoloogiad töötavad, kes Eestis droone ametlikult tuvastab ja tõrjub, mida võib teha eraettevõte või kinnistu omanik ning kuidas käituda, kui märkad kahtlast drooni.
Igapäevakeeles öeldakse “drooni tuvastamine” kõige kohta, mis aitab aru saada, et taevas on droon. Turvavaldkonnas eristatakse aga kolme sammu, sest igaüks neist vajab eri tehnikat ja annab eri teavet.
Kõige levinum viga on hüpata esimeselt sammult kohe tõrjumise juurde. Tulemus on kas valehäired või paanika olukorras, kus taevas lendab täiesti seaduslik kinnisvarafotograaf. Kuidas kolmeastmelise loogikaga valehäireid vähendada, oleme lahti kirjutanud juhendis kolmeastmeline droonide avastamine.
Ühtegi universaalset “droonidetektorit” ei ole. Iga tehnoloogia näeb drooni erinevast küljest: raadiosignaali, metallist ja plastist keha, kujutist, soojust või heli. Transpordiameti ajakirjas Teejuht kirjeldatud katsetes lasti droone korduvalt lendu just selleks, et näha, kuidas eri sensorid ja radarid neid märkavad. Allolev tabel võtab peamised valikud kokku.
| Tehnoloogia | Mida see näeb | Tugevus | Nõrkus |
|---|---|---|---|
| Raadiosageduse (RF) sensor | Drooni ja puldi vahelist raadiosidet | Võib leida ka piloodi asukoha, töötab passiivselt | Ei näe raadiovaikuses lendavat drooni, kõrgust ei määra usaldusväärselt |
| Radar | Drooni füüsilist keha | Määrab asukoha, kõrguse ja kiiruse ka “vaikiva” drooni puhul | Kallis, vajab seadistamist, et linde ja muud müra eristada |
| Optiline ja termokaamera | Drooni kujutist ja soojusjälge | Kinnitab visuaalselt, mis objektiga on tegu | Sõltub nähtavusest, ilmast ja vaateväljast |
| Akustiline sensor | Propellerite ja mootorite heli | Odav täiendus lähialal | Väike ulatus, linnamüra segab |
| Remote ID vastuvõtja | Drooni enda saadetud identifitseerimisandmeid | Annab registreerimisnumbri, asukoha ja kõrguse | Töötab ainult nõuetele vastavate droonide puhul |
Enamik tarbedroone suhtleb puldiga raadio teel. RF-sensor kuulab seda sidet ja suudab sageli öelda, mis tootja seadmega on tegu. Kui droon on vähemalt kahe sensori levialas, saab tema asukoha kolmnurgamõõtmisega välja arvutada. Transpordiameti kokkuvõtte järgi ei suuda RF-sensorid aga usaldusväärselt määrata drooni kõrgust ning tundlike alade kaitseks soovitatakse need siduda spetsiaalse droonituvastuse radariga, mis on märgatavalt kallim. Linnas segab RF-tuvastust ka tavaline raadiomüra: WiFi, mobiilside ja Bluetooth.
Droonituvastuse radar ei vaja drooni koostööd. Ta näeb ka seadet, mis lendab eelprogrammeeritud marsruudil ega saada ühtegi signaali. Väikese plastdrooni peegeldus on aga nõrk ja linnu oma sarnane, mistõttu tänapäevased süsteemid kasutavad liikumismustri analüüsi. Radar annab kolmemõõtmelise pildi: kaugus, suund ja kõrgus.
Kaamera on see, mis muudab radaripunkti otsustuseks. Operaator näeb, kas tegu on drooniga, mis tüüpi see on ja kas tal on midagi küljes. Termokaamera aitab pimedas ja hämaras, kuid udu, vihm ja lumi vähendavad ulatust. Kaamera vajab suunamist, seega töötab ta kõige paremini koos radari või RF-sensoriga, mis ütleb, kuhu vaadata.
Propellerite vingumine on iseloomulik ja mikrofonimassiiv suudab seda ära tunda. Ulatus jääb tavaliselt lühikeseks ning tuul ja liiklus segavad, seega sobib akustika pigem väikese ala, näiteks hoovi või tootmisterritooriumi täiendavaks kihiks.
Nõuetele vastav droon saadab ise välja oma andmed ja neid saab püüda isegi nutitelefoniga. See on kõige odavam tuvastamise viis, kuid ka kõige kergemini mööda hiilitav. Sellest lähemalt järgmises peatükis.
Transpordiameti selgituse järgi on Remote ID ehk otsene kaugidentimine (DRI) süsteem, mille kaudu õhus olev droon saadab välja oma identifitseerimis- ja asukohaandmed. Signaal liigub WiFi või Bluetoothi kaudu ning sisaldab muu hulgas käitaja registreerimisnumbrit, drooni seerianumbrit, asukohta ja kõrgust. Euroopa Liidus on see kohustuslik klassimärgistusega C1, C2 ja C3 droonidele. 1. jaanuaril 2024 lõppes üleminekuperiood ja muutusid avatud kategoorias lendamise tingimused, mistõttu vanemate ilma klassimärgistuseta droonide kasutajad peavad oma võimalused üle kontrollima.
Ühendkuningriigis rakendatakse Remote ID nõuet järk-järgult. UK Civil Aviation Authority kirjelduse järgi aitab see politseil ja teistel järelevalveasutustel aru saada, kas droon lendab seaduslikult. Kui tuled Eestisse Suurbritanniast, Soomest, Rootsist või Taanist, kehtivad siin Euroopa Liidu reeglid ja Eesti geograafilised alad.
Remote ID kolm piiri, mida peab teadma:
Remote ID on seega identifitseerimise tööriist, mitte kaitsesüsteem. Kriitilise taristu kaitse vajab kihilist lähenemist: avastamine radari ja RF-sensoritega, identifitseerimine Remote ID ja kaameraga ning vajadusel tõrjumine, mis on rangelt reguleeritud ja kuulub riigi pädevusse.
Põhilised osalised on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kaitsevägi. Riigikantselei teatel muutub PPA üha enam droonipolitseiks, kel on õigus tõrjuda mehitamata õhusõidukeid kogu Eestis. Korrakaitseseaduse muutmise eelnõu oli kavandatud jõustuma 1. juulil 2026. Valitsus kiitis eelnõu heaks 30. aprillil 2026 ning see annab Kaitseväele, politseile ja elutähtsa taristu ettevõtetele senisest palju laiemad õigused droonide tõrjumiseks. Kehtiva redaktsiooni leiad alati Riigi Teatajast. Kui oled elutähtsa teenuse osutaja, küsi oma õiguste ja kohustuste kohta täpsustust PPA-lt või juristilt enne, kui hangid tõrjevahendeid.
Ka füüsiline võimekus kasvab kiiresti. ERR-i andmetel paigaldas PPA Venemaa piirile esimesed statsionaarsed droonide tuvastus- ja seireseadmed ning Eesti kavatseb lähiaastatel osta droonide tuvastus- ja tõrjesüsteeme 460 miljoni euro eest. Juulis 2026 valmisid kagupiiril esimesed lõigud, kus on seadmed nii võõraste droonide avastamiseks kui ka allatoomiseks.
Tsiviillennunduse poolel tegeleb droonidega Transpordiamet: käitajate registreerimine, pädevustunnistused ja geograafilised alad. Transpordiamet arendab ka U-space’i õhuruumi. Ameti U-space’i lehe järgi peavad kõik droonioperaatorid, kes soovivad U-space’i õhuruumi kasutada, kasutama selle teenuseid, sealhulgas võrgupõhist identifitseerimist. Alla 250-grammise stardimassiga droonidele on see vabatahtlik.
Paljud meie juurde jõudvad küsimused tulevad ettevõtetelt: laod, tootmisalad, sadamad, ürituste korraldajad. Lühike vastus on, et avastada ja dokumenteerida võib, tõrjuda üldjuhul mitte.
| Tegevus | Kas eraettevõttele lubatud? | Märkus |
|---|---|---|
| Passiivne jälgimine (kaamera, Remote ID vastuvõtja, RF-kuulamine) | Üldjuhul jah | Arvesta isikuandmete kaitse ja salvestamise reeglitega |
| Radari paigaldamine oma territooriumile | Üldjuhul jah | Kontrolli raadioseadmete ja sageduste nõudeid |
| Info edastamine politseile | Jah, soovitatav | Kirjelda aega, suunda, kõrgust, drooni välimust |
| Raadiosignaali segamine (jamming) | Ei, ainult seadusega volitatud asutused | Segab ka sidet ja lennundust ümberringi |
| Drooni füüsiline allatoomine | Ei | Kukkuv droon on oht inimestele ja varale |
Elutähtsa teenuse osutajatele ja riigikaitseobjektidele avab uus seadusandlus laiemaid võimalusi, kuid needki on täpselt piiritletud ja kooskõlastatud riigiga. Kui kaalud oma objektile turvadrooni või tõrjelahendust, loe kõigepealt meie juhendeid drooni kasutamisest turvaoperatsioonidel ja droonitõrje meetoditest.
Kui lennutad ise, oled sina süsteemi teine pool. Seaduslik piloot on kergesti tuvastatav ja see on just eesmärk: sind eristatakse ohtlikust droonist. Selleks:
Praeguses julgeolekuolukorras tähendab see ka seda, et tundliku objekti lähedal lendav droon tõmbab kiiresti tähelepanu. Hea piloot planeerib lennu nii, et tal oleks alati valmis vastus küsimusele, kes ta on ja miks ta seal lendab.
Tondi Lasketiirus töötame droonidega iga päev: koolitame neid kasutama, näitame, kuidas nad käituvad, ja harjutame nende tõrjumist ohutus, kontrollitud keskkonnas. Meie kogemus on, et drooni tuvastamise juures ei vea alt mitte sensorid, vaid inimesed. Kallis radar annab ekraanile punkti, aga keegi peab otsustama, kas see on lind, naabri fotodroon või päris oht, ning teadma, kellele ja kuidas teatada.
Seepärast ühendame oma koolitustes praktilise droonikasutuse tänapäevaste ohuanalüüsi harjutustega. Osaleja lennutab ise, näeb, kuidas droon kõrvalt ja alt paistab, kuuleb, kuidas see kõlab, ning harjutab olukorra hindamist. Kes on kord ise drooni juhtinud, oskab palju paremini ennustada, kus asub piloot ja mida ta järgmisena teeb.
Teine põhimõte on rahu. Turvateadlikkus ei tähenda hirmu iga taevas vilkuva tule ees. Tähendab süsteemset mõtlemist: märka, kirjelda, kontrolli, teata. See kehtib nii ettevõtte turvajuhi kui tavalise kodaniku kohta ning just seda harjumust tahame igaühele kaasa anda. Ja me rõhutame alati seadust: tõrjumine kuulub riigile, meie roll on õpetada ohutult ja seaduslikult.
— Instructor TO
Kui tahad drooni tuvastamist mõista mitte ainult paberil, vaid käega katsudes, alusta meie droonikoolitusest algajatele. Ettevõtetele, kes soovivad ühendada turvateadlikkuse ja meeskonnatöö, korraldame droonidega meeskonnaüritusi Tallinnas. Tondi Lasketiir on Baltikumi suurim lasketiir ning ühes kohas saab proovida nii laskmist kui droone. Kõik meie teenused leiad Tondi Lasketiiru kodulehelt.
Osaliselt. Remote ID signaali saadavaid droone saab vastava rakendusega näha, kui droon on lähedal. Signaalita droone, näiteks vanemaid, alla 250-grammiseid või isetehtud mudeleid, telefon ei näe.
Ei. Drooni allatoomine ja raadiosignaali segamine on lubatud ainult seadusega volitatud asutustele. Kui droon rikub su privaatsust või tundub ohtlik, dokumenteeri olukord ja teata politseile, ohu korral helista 112.
Üks parim lahendus puudub. Väike ettevõte saab alustada kaamerast ja Remote ID vastuvõtjast, tundlik objekt vajab RF-sensorite ja radari kombinatsiooni, sest RF üksi ei määra kõrgust usaldusväärselt. Vali lahendus riskianalüüsi, mitte toote reklaami põhjal.
Tõenäoliselt jah. Riik kasutab radareid, RF-sensoreid ja muud tehnikat, mis ei sõltu drooni koostööst. Pealegi on Remote ID klassimärgistusega C1, C2 ja C3 droonidel kohustuslik, nii et selle nõude eiramine on rikkumine.